20. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui arvestada, et Merko Ehitus teenis nii 2006. kui 2007.aastal 100 miljonit krooni kasumit maadevahetustega seotud kruntide arendamiselt ning müügilt, on need summad ligi viiendik kogu Merko Ehituse kontserni kasumist.

Äripäeva arvutuste järgi on Merko seni nn maadevahetuse maadele ehitatud kortermajade ehitamiselt ja korterite müügilt ning kinnistute müügilt teenitud 200 miljonit krooni. Lisaks on potentsiaali veel 150-300 miljoni krooni teenimiseks nn ootel olevate kinnistute täisehitamise ning korterite müügiga.

Need on tagasihoidlikud arvutused! Ja rõhuv enamus neist kortereist on tänaseks müüdud. Veelgi enam, need müüdi ajal, mil kinnisvaraturg oli absoluutses tippvormis. Tegemist on medali selle küljega, millest Merko inimesed eelistavad pigem mitte rääkida.

Merko Ehituse elamuehitusdivisjoni juht Tiit Kuusik ütleb sellise pakutud numbri kohta vaid, et korterite müügilt siiski nii palju ei teenitud.

Neil päevil räägitakse Merko Ehitusest ikka kui suure kahju kannatajast. Nii tõi SEB Enskilda Merko tellimusel koostatud analüüsis enne ettevõtte veebruaris toimunud aktsionäride erakorralist koosolekut välja analüüsitulemused, mille järgi on maadevahetuse uurimisest ning ettevõtte tegevusest saadud 920 miljonit krooni kahju.

SEB Enskilda juhatuse liikme Henrik Igasta sõnul tehti see Merko Ehituse nõukogu tellimusel ning maadevahetusega seotud uurimise efekti ei ole võimalik selles väga üheselt kvantifitseerida.