7. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pärast mitut aastat kiiret majanduskasvu ja rekordilisi investeeringuid kinnisvarasektorisse on Balti riikide majandust tabanud kasvav inflatsioon. See on tekitanud vajaduse võtta meetmeid majanduse mahajahutamiseks, eelkõige Eestis ja Lätis. Lisaks on Balti piirkonda mõjutanud ka rahvusvahelistel finants- ja krediiditurgudel kasvanud pinged, mis tekkisid 2007. aasta hilissuvel. Sellest hoolimata leitakse, et Balti turgudel on suur tulevikupotentsiaal ja see on säilitanud investorite huvi selle piirkonna vastu, kirjutab Nordic Reporti 2008. aasta kevadraport.

Investorid hoiavad Balti turgude arengul endiselt silma hoolikalt peal, kuid paljud neist on lükanud tehingute lõpuleviimise edasi seniks, kuni olukord majanduses on taas kontrolli all. Eesti eluaseme- ja ehitusturg, mis 2005–2007 oli põhiline uute töökohtade looja ja investeeringute magnet, on praeguseks juba kohanenud riigi majanduskasvu langusega. Arvatakse, et enne 2010. aastat ei suuda Eesti vähendada oma inflatsiooni Maastrichti lepinguga nõutavale tasemele.

Puudus on headest büroopindadest

Praeguses olukorras on investorid huvitatud ennekõike “turvalisest” kinnisvarast, nt pealinnade keskse asukohaga büroo- ja jaekaubanduspindadest, millel on usaldusväärsete firmadega pikaajalised ja stabiilsed rendilepingud.

“Kinnisvaraturu olukord muutus 2007. aasta hilissuvel,” räägib Olev Mait Makk Newsec Balticsist. “Selle tulemusena on tehingu toimumiseks vaja nüüd müüjatel näidata üles suurt paindlikkust tootluse osas ja kohandada oma hindu vastavalt asjaolule, et investorite finantseerimiskulud on suurenenud.”

Sellest hoolimata arvatakse, et hinnad jäävad tulevaste kvartalite jooksul suhteliselt stabiilseks, sest omanikud teenivad oma varalt praegu korralikku tulu. Viimastel aastatel on nõudlus tänapäevaste, keskse asukohaga büroopindade järele Balti riikide pealinnades olnud kõrge ja vabu pindu on olnud väga vähe. Selle tulemusena on rendihinnad tugevalt tõusnud, ehkki kvaliteetsete ja vähem kvaliteetsete büroopindade rendihindade vahel on suhteliselt suured käärid. See vahe kasvab lähitulevikus tõenäoliselt veelgi, samas kui vanemate ja renoveerimata büroopindade rendihind jääb stabiilseks või isegi langeb pisut.

Ekspertide arvates iseloomustab büroopindade turgu veel mitmeid aastaid vabade pindade vähesus ja suhteliselt kõrged rendihinnad. Järgmisel paaril aastal oodatakse Balti riikide pealinnades turule jõudvat piisavalt büroopindade uusarendusi.

Riia tähtsus kasvab

Riia on Balti riikide suurim linn, millel on investorite hulgas suur külgetõmme, märgib Newsec. 2007. aastal lõpetati seal mitme suure bürookvartali ehitustööd ja ka tänavu tuleb turule uusi büroohooneid. 2009. aastal keskendub Riia kinnisvaraarendus rohkem jaekaubanduspindadele, sest siis valmivad mitmed töös olevad ostu- ja vaba aja keskused.

Leedu suur potentsiaal on strateegiline asukoht

Leedu strateegiline asukoht Ida-Lääne kaubandusteede ristumiskohas loob sellele riigile suure arengupotentsiaali. Seni on suurem osa investeeringutest läinud Vilniuse kesklinna büroosektorisse, kuid ka Vilnius ja riigi suuruselt teise ja kolmanda linna Kaunase ja Klaipeda jaekaubanduspindadesse. Klaipeda sadamalinnas jätkub suuremahuliste investeeringute tegemine laopindade, logistika- ja jaotusvõrkude arendamine.

Leedu kinnisvaraturu kõige kuumem valdkond on eluasemeturg, kus võib juba täheldada teatud ülekuumenemisohte. Ka jaekaubandusturg on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Aastatel 2008–2009 peaks Vilniuses avama uksed kolm uut suurt ostukeskust.

Newsec osutab teenuseid kinnisvarainvestoritele ja kinnisvaraomanikele või -halduritele. Ettevõte asutati 1994. aastal ja kuulub partneritele, selles töötab ligi 520 inimest.

Newsec Nordic Report avaldatakse kaks korda aastas. Aruanne hõlmab Rootsi, Soome, Taani, Norra ja Balti riikide kinnisvaraturge.