7. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suureneb jätkuvalt pooleliolevate eramute, kruntide ja pooleliolevate arendusprojektide müügipakkumiste arv, seisab ülevaates. Samas on planeerimisel mitmed mahukad projektid. Tehingute vähenemine ja hinnalangus oli märgatav ka Tallinnas n-ö kvaliteetkinnisvaraga piirkondades – kesklinn, Pirita, Nõmme. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on Tallinna kesklinnas korterite hinnalangus mediaanhinna baasilumbes 15% ja tipphindadega eelmise aasta aprillis võrreldes umbes 19%. Sageli on kinnisvara omanikul müügisoovi korral ootused ebareaalsed, kuna võimalikku müügihinda kujundatakse teiste müügikuulutuste põhjal, mitte aga arvestades kujunenud turusituatsiooni.

Eelmise kuu seisuga oli Tallinna kesklinna korteri keskmise pinnaühiku pakkumishinna ja reaalselt toimunud tehingu hinna vahe umbes 20%.

Kui viimase poolaasta jooksul oli arendajatel tavaks reeglina hindu langetada kuni 10%, siis viimase kuu jooksul toimusid mitmed allahindlused korteritele esialgsest pakutud hinnast juba kuni 30%.

Võib pidada üsnagi tõenäoliseks mõningate kinnisvaraturuga seotud firmade soovi praeguse situatsiooni võimalikke kahjusid optimeerides turult väljuda ja mitte alustada lähitulevikus uusi arendusprojekte, kuna olemasolevate objektide pakkumiste maht ületab selgelt nõudlust.

Korterite üüriturul Tallinnas on sarnaselt müügiturule pakkumine kasvanud kordades. Kui n-ö buumi tippajal kõikus pakkumiste hulk 350ja 600 korteri vahel, siis tänaseks on juba üle 1900 pakkumise. Põhjuseks eelkõige suures hinnatõusu tuhinas ostetud korteritega kaasnevad hüppeliselt tõusnud kulud, alanud hinnalangus ning omanike ebarealistlikud hinnaootused. Tõenäoliselt on juba tänaseks paljudel minimaalse omafinantseeringuga ostetud korteriomanikel laenu kuumakse suurem kui saadav võimalik üüritulu.

Tõenäolised on lähiperspektiivis probleemid seoses tarbimise vähenemisega eelkõige teises asukohas paikneva ärikinnisvaraga. Ehitusturul jätkus nõudluse vähenemine ja see on probleemiks järjest suuremale hulgale ehitussektoris tegutsevatele ettevõtetele.

Oleme seisukohal, et suure tõenäosusega kinnisvaraturu likviidsus endiselt väheneb ja surve hindade langetamisele võib suureneda. Lähiperspektiivis on võimalikud väiksemate arendajate pankrotid, kahju- ja lisatagatiste nõuete suurenemine. Nõudlust on praegu vaid eripärastel objektidel teatud hinnatasemeni.Elavnemist kinnisvaraturul ei toimu enne, kui on realiseeritud juba olemasolev laoseis ja majandus stabiliseerunud.