20. veebruar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Välisinvestorite huvi Eesti kinnisvarasse investeerimise vastu on viimastel aastatel olnud suur, huvi säilimise kohta toovad rohkem selgust lähemad perioodid. Eelkõige silmas pidades globaalse kinnisvaraturu jahtumist ning tendentse, mis on aset leidmas Balti riikides.

Kuivõrd Eesti turg koos siin olevate atraktiivsete objektidega on Kesk- ja Ida-Euroopa turgude mõistes väga väike, siis käsitletakse reeglina Balti riike ühtse investeerimiskeskkonnana. Lisaks järjest suurenevale huvile välisinvestorite näol on üha aktiivsemad olnud ka Eesti investorid, seda eelkõige Eesti ettevõtete poolt tehtud välisinvesteeringute tõttu, kirjutati turuülevaates.

Aktiivselt on lähiminevikus Eesti objekte omandanud Briti kinnisvarafirma Boultbee (Sikupilli Kaubanduskeskus), aga ka Soome kinnisvarainvestor Citycon OYJ (Magistrali Kaubanduskeskus) ning Baltikumi ärikinnisvarafond Baltic Property Trust (Tolarami ärikeskuse, laohooned Peterburi tee piirkonnas).

Aktiivselt tegutseb ka kinnisvarafond AVEC Baltic Property Fund, kes ostis sel aastal kolm kaubanduskeskust Ida-Virumaal Jõhvis, ning Tallinna reisisadama D-terminali kõrval asuva City Hotel Portuse ja õhukese lehtmetalli tootja AS-i Favor tööstuskompleksi Maardus.

Kuigi Eestis ei ole enam saavutatav tootlus, mis konkureeriks nt Balkani piirkonnaga (Bulgaaria, Rumeenia) või Ukrainaga ja Venemaaga, siiski räägib Eesti kasuks eelkõige väljakujunenud majanduskeskkond, läbipaistev seadusandlus ning ka olemasolevad kogemused investeeringute vallas, seisab Arco Vara kinnisvaraturu ülevaates.

Seega võib eeldada, et likviidsetes piirkondades asuvad kaasaegsed objektid on investoritele ka lähiperspektiivis atraktiivsed, märgib ettevõte. Arco Vara sõnul võib eeldada, et fundamentaalsete investorite peamine huvi koondub eelkõige ärikinnisvara sektorisse (büroo- ja kaubanduspinnad). Samas on kindlasti atraktiivsed ka tugeva üürisuhtega ja läbimõeldud kontseptsiooniga lao- ja logistikakeskused. Tootluse tipp jääb lähiaastatel tõenäoliselt 6% tasemele, kusjuures valdavaks atraktiivsete objektide tootluseks kujuneb eeldatavasti 6,5-8%.