19. veebruar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Samas polnud riigi pealinna ning Harju maakonna tehingute osakaal tehingute koguväärtuse

mahus enam kasvava trendiga. Möödas on ajad, kus uued arendusprojektid müüdi „paberil”. Täna on uue korteri ostjal võimalus valida reaalselt valminud uute korterite vahel, saades tihti arendajalt lisaks korterile kaasa pakutava kingituse, olgu selleks siis kas auto, köögimööbel vms., mis samas ei tähenda sisuliselt muud kui varjatud hinnaalandust, kirjutatakse ülevaates.

Jälgides tehingustatistikat, tõdes Arco Vara, et Tallinna kasutatud korterite müügihinnad kasvasid jõuliselt kuni aastani 2006 (perioodil 2005 kuni 2006 hinnad kohati kahekordistusid) ja on stabiliseerunud perioodil 2006 – 2007. Alates 2007. aasta algusest toimus turu märgatav rahunemine, osaline hinnalangus, põhjuseks karmistunud laenutingimused ning sellest tulenevalt ka müügipakkumiste oluline kasv.

Järelturu korterite puhul on eelistatumad maaklerite sõnul heas seisukorras ning remonditud majas paiknevaid tüüpkorteritest erineva planeeringuga kortereid, mille hind ei ületa oluliselt ühte miljonit krooni, kirjutati Arco Vara kinnisvaraturu ülevaates.

Uute korterite puhul on potentsiaalse ostja jaoks oluliseks teguriks köögimööbli olemasolu. Arvestades asjaoluga, et suurem osa olemasolevast Tallinna ning Harjumaa korteritest pärineb nõukogude ajast (olles seega minimaalselt 20 aastat vana ning paiknedes kohati „valedes” kohtades), oleme seisukohal, et nõudlus uute ning kaasaegsete elamispindade järele on pikemas perspektiivis jätkuv.Arco Vara onseisukohal, et lähiperspektiivis sõltub korterituru areng peamiselt sissetulekute muutusest ning laenutingimustest.