6. veebruar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Esimene samm on elamispinda osta ainult usaldusväärse arendaja käest. Usaldusväärsus kinnisvaraarendaja puhul haakub sageli tema suurusega. Mida suurem ettevõte, seda enam on tal rahalisi ja muid ressursse ka kehvade aegade üleelamiseks,“ õpetas kinnisvaraspetsialist kinnisvarasektori raskustes mitte kaotajaks jääma.

„Kui kinnisvaraarendaja arendusprojekti käigus pankrotistub, siis tekib reaalne oht, et korteriostja kaotab tehtud ettemaksu. Reeglina jäävad ettemaksud suurusjärku 10-20% ostetava korteri väärtusest. See on suur summa - reeglina 150000 kuni 250000 krooni. Ehk siis suurusjärk 1-2 Eesti keskmist aastapalka,“ kirjutas Toompark.

Veel ütles Toompark, et ilmselt ei ole ettemaksu kaotamine ainus. “Korteriostja kindlasti teinud kulutusi tehingu vormistamisega kaasnevate notaritasude (ja riigilõivude) tasumiseks. Sageli soetatakse mööblit uue ostetava korteri jaoks või tehakse selles osas ettemaksu nõudvaid eelkokkuleppeid,“ kirjutas ta.

„Hull lugu on aga siis, kui korteriostja on uue korteri saamise lootuses olemasoleva korteri müünud. Nii võib tekkida olukord, kus oma korterist tuleb välja kolida, aga kokkulepitud tähtaja saabumisel uus korter ei ole valmis ning ilma on jäädud ka selle soetamisel makstud ettemaksust,“ juhtis Tõnu Toompark tähelepanu kõige negatiivsematele stsenaariumidele, mis võivad ette tulla.

Korteriostjal on küll võimalus kohtu kaudu tagasi nõuda tehtud ettemaksu ja leppetrahvi, kuid pankrotipesa puhul võib raha reaalne tagasisaamine takerduda aastatepikkuse kohtuvaidluse taha, kust lõpptulemusena ikkagi kaotatut tagasi ei saa, kirjutas Toompark.

Loe Tõnu Toomparki blogi siit.