29. jaanuar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Idee järgi pandib kinnisvara omav pensionär oma vara kas KredExile või pangale, mis hakkab talle hüpoteegi alusel iga kuu väljamakseid tegema.

Pärast vanuri elupäevade lõppu tuleb pärijal hakata raha tagasi maksma või vara läheb müüki. Kas varaga, millest pärija on loobunud, hakkab tegelema Riigi Kinnisvara AS või keegi teine, pole veel otsustatud.

Partsi sõnul parandaks nn tagatisrent vanurite elujärge. "See idee on väga levinud Skandinaavias, Ameerikas ja Kanadas, kus eakas põlvkond ei soovi vahetada oma korterit vähem kuluka vastu, aga neil ei ole raha oma elukvaliteedi samal tasemel hoidmiseks," rääkis Parts.

Samuti saaks teenusest abi ootamatute lisakulutuste puhul. "Me tahame, et korterelamuid muudetaks energiasäästlikumaks. Aga kui korteriühistus on juba mõni leibkond, kes maksta ei suuda, siis projekt ei liigu. Siit tuleks pensionäride võimalus," uskus Parts.

Ta ei välistanud võimalust, et mõni pärija hakkaks ise hoolsamini pensionäri kulutusi kandma, et tulevikus mitte varast ilma jääda.

Idee väljatöötamise juures olnud KredExi juhataja Andrus Treier ütles, et varale seataks hüpoteek 50-60 protsendi ulatuses vastavalt selle hetkeväärtusele. Igakuise makse arvutamise aluseks oleks pantija eeldatav eluiga. Risk, et eakas sellest kauem elab, jääks tema sõnul teenusepakkuja kanda. "Siin oleks ilmselt võimalus kasutada mõnd elukindlustust," ütles Treier ja lisas, et tegu on väga pikaajalise tasuvusperioodiga teenusega, kus riskid on raskelt hinnatavad. "Esimese pika perioodi jooksul ei saa teenuse pakkuja mingit tulu. Seepärast ei julge erasektor ilmselt seda asja ette võtta. Meie mõte oli, et kui keegi selle riigi poolt käima lükkaks, siis võib-olla tekib ka erasektoril huvi, aga võib-olla ka mitte," arvas Treier.

Partsi arvates oleks ideaalne, kui sellist teenust hakkaksid pakkuma pangad.

Reformierakondlasest riigikogu liikme Jürgen Ligi sõnul oleks sellise toote loomine hea tahte märk, kuid sellega peaks tegelema erasektor.

"See on majandusloogika suhtes tagasiminek aega, kus eluasemeid omas riik. Ma kardan, et me võtame liiga suured riskid ja ei oska nende mastaapi hinnata," osutas Ligi ja küsis: "Mida teeks riik pärast kogu selle varaga?"