26. november 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viiratsi vald tahab lubada Viljandi järve äärsesse piirkonda elamuid, kuid Viljandi volikogu arvates rikuvad need ümber järve kulgeva matkarajaga piirneva roheala.

Valla üldplaneering näeb linna vastuseisust hoolimata ette elamuid Mustla maantee, järveäärse männiku ja Sakala aiandusühistu vahelisel alal, kirjutas Sakala. Viiratsi volikogu esimehe Leemet Lõo sõnul on vallal plaanis elamuehituseks kavandatud piirkond välja arendada, kuid tähtaega ei osanud ta öelda.

Viljandi peaarhitekti Marko Männiku sõnul oleks kõnealune piirkond võinud jääda terviserada täiendavaks looduskeskkonnaks. Et planeering rahuldaks mõlemat poolt, oleks omavalitsustel tulnud pidada läbirääkimisi, kuid Männiku ütlemist mööda pole seda tehtud.

Marko Männiku jutust selgus, et nõuetekohast ametlikku vastust pole Viiratsist tulnud ning infot valla seisukohtadest tuli hankida internetist. Ta ütles, et piiriäärset ala arendades pole arvesse võetud kõigi osaliste huvisid ning see läheb vastuollu planeerimisseadusega. "Selliste olukordade tekkimist soodustavad omavalitsuste halb koostöö ja riigi nõrk suunamine. Tulemuseks on valglinnastumine — linnale külge poogitud ja halvasti planeeritud hoonestatud põllumaad."

Viiratsi vallavanemale Väino Luigele tuli teade linna rahulolematusest üllatusena. "Oleme oma tegevuses arvestanud linna huve ning kavandanud elamurajooni ja linna maa vahele rohelise vööndi," rääkis ta. Rohelise tsooni laiuse määrab detailplaneering.

"Osa kõnealusest maast kuulub Viiratsi aleviku alla ja oli seega juba varem elamumaa. Valla üldplaneering lihtsalt kinnitas seda," täpsustas Viiratsi volikogu esimees Leemet Lõo.

Marko Männik rõhutas, et loomulikult ei saa üks omavalitsus teha teisele jäiku ettekirjutusi maade kasutamises, kuid ta oli eeldanud hea tavana naabrite tulemuslikumat koostööd.