25. september 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Danske Markets prognoosib majanduskasvu aeglustumist ka järgmisel aastal.

Oodatav SKP kasv 2007. aastaks jääb 7,6% tasemele, 2008. aastal on see 4,5% ja 2009. aastal 4,2%."Peab harjuma sellega, et majandus kasvab aastas 4%, mitte 10%," märkis Christensen. Samas ei arva ta, et situatsioon on väga halb, pigem on tegu majanduskeskkonna normaliseerumisega.

SKP puhul on olemas selge risk, et erinevate kvartalite võrdluses võib majanduskasv olla negatiivne järgmisel aastal.

Analüütiku sõnul veab majanduskasvu langust ehitussektori kasvu langus langevate kinnisvarahindade taustal. Ehitussektori kasvu pärsivad ka karmistunud laenutingimused. "Ehitusse investeerimine väheneb tugevalt. Suurem langemine selles sektoris võib toimuda paari kuuga," rääkis Christensen. "Märkimisväärne kinnisvarahindade langus tekitab surve eratarbimise jätkuvale langusele."

Samas investeeringute kasvu laiemalt tugev langus ei taba, märkis ta.

Christenseni tegi Eesti puhul murelikuks kõrge inflatsioon ning ekspordi ja impordi kasvu ebavõrdne suhe. Augusti 5,7% inflatsioon ei ole selgelt jätkusuutlik ning see pärsib Eesti püüdlusi eurotsooniga liitumisel. Samas prognooside kohaselt võib inflatsioon tõusta üle 7,5% 2008. aastal.

"Eesti peaks rohkem rõhku panema ekspordile ja tööstusele. Ekspordisektor on aina vähem konkurentsivõimeline. Ehitusettevõtteid on võrreldes tööstusettevõtetega liiga palju. Eestil on väga halb impordi ja ekspordi kasvu suhe. See situatsioon peaks paranema," tõi analüütik välja katsumusi, mis Eestil ees on.

Kui uutes majandustingimustes kipub kaotajaks jääb ehitussektor, siis võitajaks võib muutunud oludes olla hoopiski ekspordisektor, märkis analüütik.

Puhaseksport on alates 2006. aastast tugevalt langenud kodumaine tarbimise kasvu ja kasvavate palkade taustal, mis oluliselt halvendavad Eesti konkurentsivõimet. Nüüd on aga näha selgeid märke, et puhaseksport muutub positiivseks, sest siseriiklik tarbimine on vähenenud teises kvartalis teravalt ning see protsess peaks jätkuma ka edaspidi.