17. august 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Augustis registreeris Eesti väärtpaberite keskregister esimesed börsitehingud Q Vara võlakirjadega. Neilt käendusega tagatud võlakirjadelt teenib investor 11% intressi aastas, mida on tavapärasest mõnevõrra rohkem, kirjutas Äripäev.

Ehkki põhjapanevat järeldust teha oleks ehk liiga ennatlik, kujunes võlakirja keskmine hind nende esialgsest hinnast kaks korda madalamaks.

Peamiselt elamuarendusega tegelenud Q Vara müüb praegu Kirsiaia kolmikmaju. Müük ei lähe nii hästi, kui varem plaanitud. Firma nõukogu juht Alo Lillepea on tunnistanud käibevahendite nappust. Maksuvõlga oli arendajal viimati 3,3 miljonit krooni.

"Pea iga nädal otsib mõni kinnisvaraga tegelev ettevõte turult raha ning teistest pensionifondidest võib leida selliseid väärtpabereid kümnete kaupa," rääkis LHV tegevjuht Mihkel Oja. "Ning järelturg ei hiilga likviidsuse poolest ilmselt ühegi sellise võlakirja puhul. Nende hulka kuulub ka Q Vara võlakiri, kuid oma likviidsuse poolest pole ta teistest erinev."

Millised need sisuliselt olematu turuväärtusega võlakirjad on? Pensionikoguja võib vaid spekuleerida. Fondid on ostnud Arco Vara, Ilmarise Kinnisvaraportfelli, E.L.L. Kinnisvara, Manutendi, Koger Kinnisvara, Kadaka Varahalduse, Kobe Investmentsi, Kolle, TR Majade, Süda Maja, Ülemiste Elurajooni ja U.S. Investi võlakirju.

Lähemal uurimisel selgub, et Eesti kõrval rahastavad pensionifondid ka Läti ja Bulgaaria kinnisvaraarendust, näiteks 14% aastaintressiga Alta Real Estate'i võlakirju on ostnud nii Hansa kui ka Sampo pensionifondid ning mitmesuguseid Metro võlakohustusi Ühispank ja LHV.

Mullu 30% keskmise tootluse saavutanud Eastern Europe Real Estate Investment Trusti ehk EEREITi võlakirja võib aga nimetada lausa pensionifondide lemmikuks. Sellist kogu maailma mõistes üliharuldast tähtajatut võlakirja on nii Hansal, Sampol kui ka Ühispangal.

Fondijuhid paigutasid pensioniraha muuseas ka täiesti tundmatute firmade nagu Vladaja, Mortsajevo ja Mramori Tehnopark võlakirjadesse. Nende firmade aastaaruanded ei räägi kinnisvarainvesteeringutest midagi, ent kõigist kolmest suundub raha Bulgaaria kinnisvaraarendajale Delta Imoti Capitalile.

Pensionifondid ise olid oma investeeringutest rääkides ettevaatlikud. "Edastame täieliku paigutuste nimekirja tingimusel, et kui soovite seda või mõnda selle osa avaldada, saab see toimuda ainult meie täiendaval nõusolekul. Nõusoleku andmiseks tahame tutvuda artikli kontekstiga, milles neid andmeid avaldatakse," kauples Sampo.

Tasub tähele panna, et kinnisvarasektori investeeringud jagunevad fikseeritud intressiga investeeringuteks ning nendeks, mille intress sõltub kinnisvarafondi tootlusest. Viimased kannatavad turukõikumistest rohkem. Kõige valusamalt kärbib kinnisvara hinnalangus aga otse kruntidesse maetud summasid. Sampo Baltic Asset Management ASi juhi Peeter Schamardini sõnul pole nende pensionifondid otse kinnisasjadesse investeerinud, kuna nende väärtuse regulaarne ümberhindamine on keerukas ja vähese läbipaistvusega.

"SEB fondid avaldavad iga kuu fondide täieliku investeeringute nimekirja, mis on investorite jaoks oluliselt läbipaistvam kui vaid 5-10 suurema investeeringu näitamine," kommenteeris SEB Ühispanga konservatiivse pensionifondi juht Endriko Võrklaev. "Kinnisvarasektori avalikult kaubeldavate aktsiate ja võlakirjade väärtusi hinnatakse ümber iga päev. Selle aasta juuni lõpu seisuga ei toimunud täiendavaid erakorralisi ümberhindlusi."

Võrklaeva sõnul kinnisvarainvesteeringute olulist vähendamist praegusel ajahetkel plaanis ei ole.

Hansapank jättis vastamata küsimusele, milliseid ja mis mahus kinnisvarainvesteeringuid nende pensioniportfellid poolaasta seisuga sisaldavad. Nende pensionifondi portfellis on samas väärtpaberite kõrval ka 20 kinnistut, mille turuväärtus on 26 miljonit krooni.