15. august 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eeskätt loeb ta üles iseäranis suure jooksevkonto puudujäägiga riike – Island, Lõuna-Aafrika Vabariik, Türgi ja Ungari –, kellel võib muutunud oludes defitsiidi katmisega raskeks minna, halva sõnaga peab ta aga meeles ka Baltimaid, kirjutab Ärileht.

SEB Eesti Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula sõnul võivad üleilmsed kõikumised Eestisse jõuda eeskätt Skandinaavia suurpankade kaudu. “Maailma rahasüsteemi praeguse läbipõimituse juures näeme, kuidas USA-st alguse saanud probleemid kerkivad üles esmapilgul võrdlemisi ootamatutes kohtades Austraaliast kuni Saksamaani,” ütleb Pajula. “Kui sekeldusteahelasse peaks sattuma ka mõni põhjala pank, võivad selle probleemid kogu regiooni pangandussüsteemi edasi kiirguda ja mõjutada ka meie pankade peakorterite võimet siinset majandust harjumuspäraseks saanud mahus krediteerida.”

Ootamatu võikski olla üks võtmesõnu – turuosalised ei oska aimata, millisest suunast võib järgmine löök tulla. Juba mitu nädalat väldanud aktsiaturgude üles-alla kõikumise põhjuse võib määratleda ühe sõnaga: infopuudus, teadmatus aga tekitab kuulujutte ja hirmu.