Eesti rahva võlakoorem neelab lõviosa palgast

Müügitööga tegelev Maris Post võttis aasta
eest üksinda kodulaenu ja maksab rohkem kui poole oma palgast laenu
teenindamiseks.

"Ülelaenamises on süüdi meie ühiskond, kus on vaja kõigile näidata, et mul on vägevad riided, maja Viimsis ja kindlasti džiip," rääkis Post.

Statistika kinnitab ta sõnu. Kodulaenu võtja maksab pangale iga kuu rohkem kui kolmandiku oma sissetulekust, samal ajal on viimase aastaga kahekordistunud tarbimislaenude arv, antud välja üle 100 000 uue krediitkaardi ja liisitud tuhandeid sõiduautosid.

"Ma maksan täiesti teadlikult oma palgast kinni positiivsed emotsioonid, mida oma kodu ja vanalinna lähedus minus tekitavad. Kui hästi tööd teha, siis see maandab riske ka tuleviku ees," ei kahetse Post oma laenuotsust. Abiks on siiski ka elukaaslase sissetulek, lisas ta.

Nordea Panga krediidijuht Ivar Kallast nentis, et inimesed on pidevalt suurendamas oma laenukoormust, tehes seda tulevaste rahavoogude arvel. "Kui lisaks suurele kodulaenule võetakse krediite ja järelmakse mitme laenupakkuja käest, võib tagasimaksetele kuluv summa muutuda kliendile majanduslikult ja psühholoogiliselt rõhuvaks," tõdes Kallast.
Perekondade toimetulekurisk suureneb

Eesti Panga esimese kvartali prognoos teatas, et kuigi majapidamiste finantsvarade ja hoiuste kasv püsis kiire, on laenamisaktiivsus olnud veelgi suurem ning inimeste säästude ja laenude suhe on järsult halvenenud. Koos sellega on vähenenud majapidamiste võime saada hakkama, kui sissetulekud peaksid vähenema, selgus prognoosist.

"Ühiskonna tasandil võivad muremõtted tekkida siis, kui buumiperioodil on olnud palju selliseid laenuvõtjaid, kes pole arvestanud võimalike tagasilöökidega ja on laenu võtnud viimase piiri peal," lausus Eesti Panga finantsvahenduse osakonna finantssektori poliitika allosakonna peaspetsialist Jaana Kask.

IT-spetsialist Henn Sarv, kes on seni võtnud nii õppe-, eluaseme- kui ka tarbimislaenu, peab laenamise juures kõige tähtsamaks mõistlikku intressi. "Loogiline on, et intressimäär oleks laenamise puhul väiksem või poleks oluliselt suurem inflatsioonist," sõnas Sarv.

Laenamist peab Sarv elu loomulikuks ja mõistlikuks osaks. "Kui on vaja teha suuremaid väljaminekuid, siis on kaks varianti: koguda ja riskida raha väärtuse vähenemisega või laenata ja tagasimaksmise ajal juba vajalikku asja kasutada," rääkis Sarv.

Hiljuti koos abikaasaga kodulaenu võtnud riigiametniku Kai Kallase sõnul sundis suur laen hoolikamalt oma kulutusi planeerima. "Intressid on suured ja lisaks sellele tuleb tasuda ka korteri kommunaalkulud. Kõik see kokku võtabki lõviosa kuupalgast," sõnas ta.

Kallas meenutas ka oma elu esimest laenu - õppelaenu: "Väga hea tunne oli näha suurt summat raha oma kontol, aga samas oli ka väike hirm tagasimaksmise ees."

"Üldise majanduskasvu toel on laenuturu kasv olnud viimase kahe aasta jooksul liiga kiire ning jätkuva arengu tagamiseks peab kasv edaspidi olema aeglasem," tõdes Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendusjuht Kersti Arro.

Hansapank Eesti juhi Priit Põldoja sõnul peaks kriisi vältimiseks aastane laenu kasv tulema kõrgustest alla 6-8 protsendi peale.

Samas - Arro sõnul võiks pikas perspektiivis olla kodulaen igal teisel perel ehk kuni 300 000 leibkonnal. Tänaseks on kodulaenulepinguid Eestis sõlmitud üle 130 000, mis tähendab, et Hansapank loodab veel vähemalt sama paljude kodulaenulepingute lisandumist pankade laenulaekasse.

Kuigi tarbimis- ja kiirlaenude mahud on krediidiasutuste seisukohast kodulaenu kõrval tühised, võivad need laenamise nõiaringis osutuda kõige ohtlikumaks, arvavad pankurid ja laenuvõtjad.

"Need va laenukontorid on minu hinnangul inimeste lõksu meelitamiseks, mitte normaalseks asjaajamiseks. Aga see ongi nende ärimudel - inimesed orjusesse panna," iseloomustas IT-guru Henn Sarv SMS-laenude pakkujaid. N-ö tavalist tarbimislaenu on Sarv siiski võtnud rahavoogude optimeerimiseks ja peab ennast kokkuvõttes pigem laenajaks kui kogujaks.

SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuhile Triin Messimasele tegid samuti enim muret SMS- ja muud kiirlaenud. "Nende andmisel ja võtmisel ei analüüsita maksevõimet ning nende tagasimaksmise allikas on sageli järgmine SMS-laen," ütles Messimas.

"Võib öelda, et eestlaste laenukoormus kasvab pidevalt ja ülelaenamise oht peitub just lihtsalt kättesaadavate tarbimislaenude segmendis," märkis Nordea Panga krediidijuht Ivar Kallast.

Eluasemelaenu võtnud Kai Kallas uskus, et väikelaenude võtmisel ja tagasimaksmisel võib kergesti ummikusse sattuda. "Mida rohkem võtad, seda rohkem hakkad ju tahtma ka," sõnas Kallas.

Eesti Panga president Andres Lipstok pidas kõige ohtlikumaks kinnisvara tagatisel võetavaid tarbimislaene.

"Suure buumi ajal ostetud kinnisvara hakatakse nüüd tarbimislaenude toel sisustama, aga mina soovitan enne hoolikalt järele mõelda, kas tõesti muid lahendusi pole," kutsus Lipstok inimesi ettevaatlikkusele.

"Ma loodan, et tarbimislaenude võtjad oskavad kaalutletult mõelda ja oma riske analüüsida. Ainult SMSi klõbistada on liiga lihtne!" lisas Lipstok.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Endover otsib ehituse projektijuhti

Endover KVB OÜ

30. aprill 2018

Endover otsib eriosade ehitustööde projektijuhti

Endover KVB OÜ

30. aprill 2018

Ehituse erilehed