23. aprill 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Seda on ennegi olnud, et kui tuletõrje käib selle trassi pealt vett võtmas, on pärast vesi kadunud," ütles Vahur Põhjarannikule, kes hädapärase tarbevee asula keskel korterelamus elava tütre juurest koju vedas.

"Jätan varsti lapsed koolist koju – pesu ju pesta ei saa," pahandas Sirje, kes viie inimese joogivee, samuti WCs hullema vältimiseks vajaliku ja kätepesuvee algul õnnelikumas olukorras naabrinaise juurest, hiljem hädaolukorra leevendamiseks paigaldatud kraanist ratastel kotiga koju taris.

"Ma olen selle trassi pärast juba tükk aega kartnud," tunnistas Kohtla-Nõmme vallavanem Illart Jool, kes lootis, et torustik siiski veel natuke vastu peab. Keskkonnainvesteeringute keskusele esitatud rahataotlus võimaldanuks selle suvel plaanijärgselt välja vahetada.

Mullu lapiti sedasama sadakonna meetri pikkust torustikku kahel korral.

Seekord polnud lappimismõttega midagi peale hakata – ligemale pool sajandit tagasi maha pandud peenike toru oli läbipääsmatult umbes.

Esmaspäeva õhtul paigaldati kaevule kraan, kust veeta jänud majapidamised hädapärase tarbevee kätte saavad.