Väike krunt võib osutuda nuhtluseks

Ebateadlik ostja rabab tavaliselt kõige
väiksema krundi, sest selle tükihind on odavam. Ent hiljem, kui majad on peale
ehitatud, on suuremate kruntidega eramute hind järelturul oluliselt kõrgem.

BPE Kinnisvaraeksperdi vahenduse osakonna juhataja Katrin Kurm-Valojää möönab, et paljude ostjate jaoks on oluline võimalikult madala hinnaga krunt kätte saada. Kui on kaks kõrvuti paiknevat krunti ja erinevus on ainult suuruses, võiks suurema krundi puhul ka kõrgemat lõpphinda küsida, kirjutas Äripäeva eriväljaanne Oma Maja.

Kurm-Valojää sõnul hakkavad tavaliselt rolli mängima ka muud krundi parameetrid: kuju, asetus, vaated, ehitusvõimalused jne, mis mõjutavad hinda ja mille mõjul võib ka suurema krundi hind madalam olla.

Kui tegemist on juba koos eramuga müüdava krundiga, hakkab hinda kujundama ka eramu planeeringu sobivus ostjale jne. "Krundi hinna puhul ei ole suurus ainus määrav tegur, ka teised parameetrid on olulised," ütleb ta.

Väiksem krunt müüb paremini

Eelkõige paneb krundi hinna paika asukoht. Oluline on kaugus suurimast asulast, antud asukohas detailplaneeringuga lubatavate kruntide suurused, ehitusvõimalused.

Kurm-Valojää hinnangul on inimeste eelistused ja võimalused erinevad, ühe jaoks on olulisem privaatsus, teisele aga lõpphind.

Ta toob näiteks Viimsi, mis hakkab oma võlu kaotama, kuna ehitustihedus on niivõrd suur ja privaatsus minimaalne.

Kaanon Kinnisvara tegevdirektor Härmo Haljaste möönab, et valdav osa ostjatest on huvitatud krundist, mis jääb vahemikku 1200-1500 m2 ja seetõttu müüakse arenduspiirkondades ära esimeses järjekorras just sellised krundid.

"Kuigi suuremate kruntide puhul on ruutmeetri hind madalam, vaatab ostja esmalt tükihinda, mistõttu langeb eelistus pigem väiksemale krundile," märgib Haljaste. Haljaste hinnangul on eksklusiivsete arenduste, näiteks mereäärsete kruntide puhul nõudlus aga pigem suuremate kui väiksemate kruntide järele.

Kuna praeguseks on enamik kohalikke omavalitsusi kehtestanud üldplaneeringuga kruntide miinimumsuuruse, siis linnast väljaspool on juba raske leida alla 2000 m2 suuruseid maatükke.

BREC Kinnisvara elamispindade hindamise juht Piret Ütsi sõnul on suure krundiga eramute hinnatase üldjuhul kõrgem sama piirkonna väiksema krundiga eramutest. "Hinnavahe on suurem kõrgemalt hinnatud piirkondades, kus maa pinnaühiku maksumus on kõrgem," sõnab ta.

Teoreetiliselt võib näiteks kahte identse eramuga krunti võrreldes 50% suurem krunt anda ligikaudu 15-20% lisaväärtust. Kui suureks hinnavahe kujuneb, ei sõltu siiski ainuüksi krundi suurusest.
Oluline on krundi asukoht

Üts toob välja, et rolli hakkab mängima ka krundi paiknemine: odavamad on tiheda liiklusega tänavate ääres või ebaratsionaalse kujuga krundid, keskmisest hinnatasemest oluliselt kõrgema hinnaga on võimalik müüa veekogude läheduses, kõrghaljastusega või metsaäärseid krunte.

Pärast möödunud aasta kiiret hinnatõusu on ostjate jaoks aina olulisemaks valikukriteeriumiks muutumas krundi hind. Suuremal osal inimestest ei ole raha, et osta endale privaatsust. Nii tulebki leppida väiksema, ühtlasi odavama krundiga, mille müük on arendajate jaoks lihtsam. Elamukruntide pakkumine on suurenenud ja sellega koos võimalus valida. Kõike enam kiirelt maha ei müü.

Ühe projekti raames kruntide suurused oluliselt ei erine, peamiselt lähtuvad arendajad minimaalsest lubatud krundi suurusest ja ilma põhjuseta poole suuremaid krunte planeerima ei kipu.

Ruudukujuline krunt maksab kõige rohkem
Andres Teder
ERI Kinnisvara hindamisosakonna juht

Krundi suuruse mõju eramu hilisemale hinnale on loomulikult olemas. Suurema krundiga eramuid nõutakse enam. Samas üksühene seos, et suuremale krundile ehitatud maja hind on vastava suurusjärgu võrra kõrgem väiksemale krundile ehitatud majast, puudub. Seda seetõttu, et peale suuruse on krundi puhul äärmiselt oluline krundi kuju, lisaks hakkab tulevase turuhinna kujunemisel määravat rolli mängima ehitatava elamu arhitektuur ja kvaliteet.

Krundi kuju on oluline seetõttu, et korrapärase kujuga krunt võimaldab kõige suuremat hoonestusala ja seega kõige optimaalsemat eramupaigustust. Sellest tingituna ongi turul kõige enam nõutud ruudu- või ristkülikukujulised krundid, vähenõutud aga ebakorrapärased ja pika siilu kujulised krundid.

Ehitatava elamu tüübi, arhitektuuri ja kvaliteedi mõju on praegu turul suurem kui erinevus kruntide suuruses. Näiteks kahe ühesuguse eramu, millest üks paikneb 1250 m2 ja teine 1500 m2 suurusel krundil, hind võib olla ühesugune, kui väiksema krundiga eramu on kas viimistluselt või haljastuselt natikegi parem.

Nõuanded krundi soetamisel

Tuleks uurida piirkonna keskmist elamukrundi suurust, ideaalis ei tohiks soetatav krunt olla piirkonna keskmisest väiksem. Ja samas on Tallinnas väga tiheda hoonestusega piirkondi, kus näiteks 1000 m2 suurune krunt on täiesti aktsepteeritav.

Krundi soetamisel peaks selge olema, kui suur ja kallis elamu kavatsetakse ehitada. Näiteks 200 m2 maja peaks olema suuremal krundil kui 800 m2. Väiksem, näiteks 100 m2 suurune eramu võib seevastu vabalt paikneda 800 m2 suurusel krundil.

Tasuks uurida ka naaberkruntide eramute paigust või võimalikku paiknemist. Tihti võimaldab naaberelamute paiknemine paigutada ka ehitatava elamu väiksema krundi serva ja nii võib ka väike krunt oluliselt suurem näida.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

detsember 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed