1. märts 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kinnisvaraturu edasine käitumine oleneb turuosalistest - elanikest ja ettevõtjaist endist. Kommertskinnisvaraturg on jõudnud faasi, kus kõigi Eesti suuremate linnade nüüdisaegsete kaubanduskeskuste ukse taga lookleb järjekord potentsiaalsetest üürnikest. Põhjusi tuleb otsida kiirest tarbimise kasvust, mis elanikkonna sissetulekute kasvu taustal ei näita raugemise märke. Tulemus on üürihindade kiire ja järjekindel korrektsioon ülespoole, mis veab endaga kaasa ka müügipindade väärtuse," märgib Kivisaar.

Kivisaare sõnul on Tallinna kesklinna A-kvaliteediga büroohoonete vakantsus null. "Tipphinnad, mis veel aasta tagasi olid 220 kr/m2, on tänaseks tõusnud 270 kr/m2. Kiire hinnakorrektsioon pole pinda turule juurde toonud, kuna sobilikke asukohti napib. Kõik märgid näitavad, et jätkub nõudlus ja koos sellega ka hindade kasv," räägib Kivisaar.

"Uusi lao- ja tootmishooneid pole logistiliselt loogilistesse kohtadesse võimalik enam ehitada odavamalt kui 10 000 kr/m2, erinõudmiste korral küünib see 15 000 kr/m2. See omakorda surub üürihinda seninägematusse kõrgusesse," lisas ta.

Kivisaare sõnul peavad tootjad ja ladustajad seda aktsepteerima või oma tegevust mujal harrastama. "Enamasti valitakse esimene. Ehitushindade kallinemise toel kinnisvara hinnakasv jätkub," arvab Kivisaar.

Elamuehituses tasub täna panka laenuraha küsima minna vaid neil arendajail, kel ette näidata vähemalt paari projekti edukas lõpetamine. Uute tulijate suhtes ollakse äärmiselt karmid.

"Suunamuutjaks meie kinnisvaraturul võib saada kohalik majandus. Olukorras, kus majanduse kasvunumbrid püsivad ELi keskmisest kordi kõrgemal, elanikkonna sissetulekud kasvavad vähemalt samas tempos ning intressitaseme kiire kasv on peatumas, ei suuda ette manada ühtki tõsist põhjust, mis võiks kirjeldatud trende siinsel turul vastupidises suunas liikuma panna. Ainsana tekitavad muret suhtarvud, mis kajastavad majandusliku edu (SKT, keskmine palk) ja uute hinnatasemete vahel harjumuspärasest erinevaid väärtusi," prognosib Kivisaar.

"Parim indikaator turu edasisele käitumisele on turuosalised ise - Eesti elanikkonna ja ettevõtete ootused oma majandusliku võimekuse kohta. Ja loomulikult raha juurdevool turule. Tänavuseks julgeks prognoosida mõlema teguri püsimist positiivsel poolel," leiab ta.