Reiljan andis vaestemajadeks palutud krundid hoopis ärimeestele

Kui Edgar Savisaar 2001. aastal lõpul
Tallinna linnapeaks sai, vajas ta löövat sõnumit. Selleks sai idee kolida kõik
hüljatud uutesse korteritesse.

Ametlikult sai elamuehitusprogramm maagiliselt kõlava nime "5000 eluaset Tallinnasse", kirjutas Eesti Ekspress.

Just selliste majade ehitamiseks palus linna elamumajandusameti juhataja Margus Kruusmägi mais 2003 broneerida Herne 23 krundi. Õnnetuseks ei olnud see maa mitte linna, vaid riigi oma. Riigimaad käsutavad maa-amet ja keskkonnaministeerium, mida juhtisid siis Kalev Kangur ja Villu Reiljan.

Suvel 2003 sai linn teate: "Maa jäetakse riigi omandisse seoses vajadusega arvata see riigi maareservi."
Kuidas siis sinna tänaseks maja kerkis? Kaks aastat tagasi andis Reiljan selle maatüki käskkirjaga nr 371 ühele osaühingule. Vastu sai riik maad Pirita jõeoru maastikukaitsealal.

Riigiga kaupa teinud firma kuulus Einar Vettusele. Tema müüs Herne 23 järgmisele ärimehele, kes panigi maja püsti. Selle ärimehe nimi on Tullio Liblik.

Liblik jõudis saada riigilt 14 krunti ja müüs neist enamiku aega viitmata edasi väga tuntud Eesti ettevõtjatele.
Ometi jäi Liblik ilma delikatessist, mis kannab tagasihoidlikku nime Riigimaa 63. See on Tallinnas kino Kosmose kõrval asuv Pärnu maantee ja Liivalaia tänava nurk.

Selle kahe tuhande ruuduse maatüki andis keskkonnaminister Merko Ehitusele, mida juhib Toomas Annus. Aastatel 2004-2006 said tema ettevõtted riigilt 36 kinnistut.

Elamuehituse käivitamiseks kutsus Savisaar kokku ühe ajutise ja ühe alalise komisjoni. Linnaametnikega istusid laua taha mõjukate ehitusfirmade juhid eesotsas Toomas Annusega. Jutt käis 900 miljonist kroonist ja seda ajal, kus hinnad olid tänastest mitu korda allpool.

Jaanuaris 2003 saabusid Põhja-Tallinna valitsusse esimesed kodanike avaldused. Räägu uuselamurajoon munitsipaalkorteritega pidi valmima juba aasta lõpuks. Õieti oli tegemist kahe kvartaliga, mis asuvad Kristiines teine teisel pool Sõpruse puiesteed.

Muidugi teadsid ametnikud, et Räägu majade ehituseks vajalik maa ei kuulunud üldse linnale. Abilinnapea Toivo Annuse meelest polnud detailplaneeringu tühistamiseks ühtegi mõistlikku põhjust. Tegelikult oli linn selleks ajaks teadlik, et riik ei anna talle põhimõtteliselt elamuehituseks maad. Veebruaris 2004 sai Savisaar maa-ameti peadirektorilt Kalev Kangurilt kompromissitu taotluse kaheksa Räägu krundi riigi omandisse jätmiseks.

Oktoobris 2004 vahetas keskkonnaminister Villu Reiljan osa Räägu piirkonnast Merko Ehituse tütarfirmale Woody. See oli Toomas Annuse esimene maadevahetus.

Viis aastat tagasi Edgar Savisaare poolt lubatud kortermajad tulevad ikkagi, aga mitte vaestele. Ühetaoline hakkab maksma üle ühe ja kahetoaline rohkem kui kaks miljonit krooni.

Toomas Annus saab jälle jõukamaks.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

detsember 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed