31. jaanuar 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vandeadvokaat: kinnisvaraga on jokk

Advokaadibüroo Tark & Co vandeadvokaat Andres Suik kirjutas Postimehes, et kuigi juriidilist ebakorrektsust esineb eri valdkondades, on selge, et kõige rohkem jokki ehk siis juriidiliselt ja eetiliselt väga kaheldavat käitumist kohtab Eesti kinnisvaraturul.

"Ühestki teisest valdkonnast pole võimalik leida nii palju juhtumeid, mis on pälvinud inimeste ja ajakirjanduse negatiivset tähelepanu. Mõned näited, mis esimesena meenuvad seoses poliitika ja kinnisvara suhetega – Keila-Joa kinnisvaraskandaal, Tallinnas Sakala keskus, samuti maksumaksja raha eest kinnisvara kinkimine nn noortele peredele ja sundüürnikele ning kõige tipuks muidugi vabariigi valitsuseni ulatuv maadevahetuse skandaal," kirjeldas Suik olukorda Eesti kinnisvaraturul. "Lisaks sellele, et Eesti majandust ja linnapilti kahjustab kinnisvara-jokk kõrgemal riiklikul ja omavalitsuse tasemel, ei saa midagi head öelda ka inimeste kaitse kohta madalamal tasemel ehk siis igaühte puudutavates kinnisvaratehingutes."

Kas te teate näiteks, et kehtiva seaduse ja kohtupraktika kohaselt võib teie korteri või maa maha müüa teile täiesti võõras inimene, ning kui pärast tekib teie kinnisvarale nn heauskne omanik, olete oma varast ilma, küsis Suik.

Tuntuim näide on kümneid miljoneid kroone maksnud Brunhild-Dorothea Tiesenhauseni Toompeal asuva maja müük vale-Tiesenhauseni poolt, kus Tiesenhauseni-nimelise passiga naine tegi notari juures müügivolituse nn tankistile, kes esines omakorda valenime ja valepassiga.

Ettevaatlik tuleks olla ka värske, 15. jaanuari 2007. aasta riigikohtu otsuse valguses, millest tulenevalt kannab iga inimene ise riski, kui ta sõlmib kinnisvarafirmaga lihtkirjaliku eellepingu kinnisvara ostuks – kuigi seaduse kohaselt on kinnisvarafirma kohustatud tagama nõutavas vormis lepingute sõlmimise, ning kõik lepingud seoses kinnisvaraga, sealhulgas ka eellepingud, tuleks sõlmida notariaalselt.

Jokk kinnisvaras ei lõpe täielikult kunagi, ka mitte siis, kui kinnisvaraseadusi täiustatakse ning järelevalve kinnisvarapettuste suhtes tõhusamaks muutub. Et juriidiliselt kaheldavate kinnisvaratehingutega ja ka otseselt kinnisvarapettustega on võimalik suhteliselt primitiivsel viisil suurt raha teenida, on alati inimesi, kes seda üritavad.

"Kuid kinnisvarajoki vähendamisele saab kaasa aidata igaüks. Näiteks valides riigikogusse ja kohalike omavalitsuste volikogudesse selliseid poliitikuid, kes vähemalt teadaolevalt pole ebaausate kinnisvaratehingutega seotud," märkis vandeadvokaat.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785