28. detsember 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Põhjuseks oli see, et kuna see (Maleva põik 3 - toim) oli tööstusala ja erastamise käigus tekkis palju omanikke, tuli moodustada krunte ja omanike vahel tekkisid suured vaidlused. 3-4 aastat planeerimine sisuliselt seisis," ütles Tallinna linnaplaneerimise eest vastutav abilinnapea Kalev Kallo.

Krunte loodi sellele Põhja-Tallinnas asuvale 12,5 ha suurusele maa-alale septembris kehtestatud planeeringuga tõepoolest palju: 32, kirjutas Eesti Ekspress.

Tihti venib detailplaneerimine aastaid selle tõttu, et kohalikud elanikud või ühiskondlikud organisatsioonid vaidlustavad selle. Praegusel juhul vaidlustasid planeeringu kahel korral selles piirkonnas asuva maja elanikud, kes kartsid, et nende maja lammutatakse maha. Elanikud saavutasid oma maja säilitamise.

Keskeltläbi võtab praegu planeerimisprotsess pealinnas aega kolm aastat. Normaalne oleks Kallo hinnangul kaks aastat.

Samas pole kiire planeerimisprotsess alati hea, sest linna tundlikes kohtades muutuste läbiviimine tuleks põhjalikult läbi kaaluda.

Tallinnas saab planeerimine veelgi kiirema hoo sisse tänu tehnilisele uuendusele. Järgmise aasta mais muutub kõigile linnaametitele kohustuslikuks elektrooniline planeeringute menetlemise süsteem.