23. oktoober 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tõsiseks arenduseks on Kiili vallas läinud viimasel kolmel aastal – aastas läheb vallamajast välja üle 200 ehitusloa, viimasel vallavalitsuse istungil saadeti avalikule väljapanekule seitse detailplaneeringut.

Kiili vallavanem Vambo Kaal rullib oma kabineti suurel koos-olekulaual lahti vallakaardi, mis eriti aleviku, Luige ja Rätsepa ümbruses on täis elamupiirkondi tähistavat kollast. Rätsepa uusasumist ülespoole jääb perspektiivne tiheasustusala, Rätsepast alla ja Mõisakülla ei tohi elamu kohta olla alla kahe hektari maad.

Tulevase ehitusmäärusega on kavas paika panna, et ühepereelamu krunt peab olema vähemalt 2000 ja kaksikelamul 3000 ruutmeetrit, ridaelamus boksi kohta 800–1000 ja kortermajas pere kohta 400 ruutmeetrit.

Korrusmaju lubatakse vaid aleviku külje alla ja need ei tohi olla kõrgemad kui kolm-neli korrust. “Käsitleme detailplaneeringus terveid elamugruppe koos – vaatame, kas on kogujateed, et ühistransporti läbi lasta, sest ainult autode peale minna ei saa,” kinnitab vallavanem. Näiteks lükkas vald Metsanurga külas tagasi pakkumise rajada rabasel alal 100 hektarile mõnisada maja.

Asevallavanema Andres Õunapi sõnul on vallavalitsuse kindlus arendajatega suhtlemisel tekkinud pärast valusaid kogemusi ja kohtuskäimist. Esimeste projektide ajal poldud valmis kohustuste täitmist nõudma ja ka arendajatel puudus selge ettekujutus asumi vajadustest. “Õigus-järgsed omanikud nägid maas kaupa, mida müüa, ega teadnud, kuidas lisaväärtust luua,” meenutab Õunap.

Hädas vallavalitsusse pöördunud uusasukad olid lasknud maalida keni pilte rajoonist, kuid polnud nõudnud lubaduste paberile panemist. “Ostjad ei tea, mida nad teevad!” lausub asevallavanem.