Majaehitajad liginullenergiahooneks valmis, kliendid mitte

Oma Maja OÜ omanik Tiit Kirmet
Oma Maja OÜ omanik Tiit Kirmet

Valmismajade tootjad on liginullenergia nõuete täitmiseks valmis, tootmist takistab vaid kliendi rahakott. Näiteks on liginullenergia­majale kohustuslikud päikese­paneelid või tuulegeneraator ­ostjale liiga kallid.

Vähem kui nelja aasta pärast saab liginull­energia hoonetest luksuse asemel standard. Aastast 2020 kehtima hakkav seadus kohustab ehitusettevõtjaid arvestama liginullenergia hoonele seatud nõuetega.

Liginullenergiahoone nõudmiste järgi ehitatud väikeelamu energiatõhususarv ei tohi väikeelamutel ületada ­­50 kWh/m² aastas, ütles puitkonstruktsioonil põhinevate element-, moodul- ning kivimajade projekteerimise ja ehitusega tegeleva ettevõtte OÜ Nord Homes kaasasutaja ja arendusjuht Kristjan Vendik.

Tavainimesele ehk rohkem tuttava energiatõhususarvu klassi järgi kuulub liginull­energia maja A-energiaklassi. Liginullenergiamaja juures eeldatakse, et elektrit toodetakse lokaalselt ehk krundi piires taastuvate energiaallikate baasil. Levinuim variant on päikesepaneelid.

Vendiku sõnul on tüüp-, element- ja moodulmajade konstruktsioonide tootmisel oluline järgida, kuidas on tehtud energiaarvutused ja millised on soojapidavuse ning õhutiheduse näitajad, et ette nähtud energia­tõhusus ka päriselt paika peaks.

Vead tuleb töö ajal üles leida

Vendik ütles, et ehitajad peavad hakkama töö üle rohkem järelevalvet pidama. “Maja tootmisel tuleb kontrollida, et soojustus, auru- ja tuuletõke oleks korrektselt paigaldatud.

Hoone püstitamisel oleks mõistlik teha vahemõõdistamisi, et vajadusel kohe vead parandada,” soovitas ta. “Kui maja valmides selgub, et mõõdistuste ja arvutuste tulemusel ei ole hoone vastavuses ette nähtud eneriatõhususe nõuetega, on hiljem oluliselt kulukam ehitusprotsessis tehtud vigu otsida,” hoiatas ta.

Taago Tulf ettevõttest OÜ Dagö lisas, et ligi­nullenergiahoone toodab sama palju energiat kui tarbib. “Teisisõnu, mida vähem energiat hoone kulutab, seda vähem on vaja asemele toota,” täpsustas ta.

See põhimõte seab Tulfi sõnul uued eeldused juba projekteerimistasandil – hoone peab olema projekteeritud ja ehitatud maksimaalselt soojana, et lisaenergiat tuleks ­vähe toota.

Uue seaduse jõustumisel langeb lõviosa koormast Tulfi sõnul arhitektide ja inseneride õlgadele, kes peavad projekteerima uute standardite järgi soojapidava maja nii, et see ka kliendile meeldiks. “Nii ehitise seinad, põrand, lagi kui ka aknad peavad vastama uutele standarditele.”

Tulf lisas, et nende ettevõttele ei tähenda peagi jõustuv seadus siiski suuri muudatusi. “Kasutame juba praegu vastavaid materjale ja töövõtteid.”

Vendiku sõnul on suurem osa nende majadest praegu madalenergiamajad ehk kuuluvad B-energiaklassi. “Seda lihtsal põhjusel, et liginullenergiamaja eeldab taastuvenergiatehnoloogia kasutamist,” lisas ta. Elektrit tootvad päikesepaneelid on aga keskmise pereelamu juurde ostmiseks liiga kallid, eriti arvestades pikka tasuvusaega.

Vendiku sõnul oodatakse aega, mil päikesepaneelide tootmise tehnoloogia areneb. Siis peaksid ka hinnad langema. “Praegu valmivad madalenergiamajad on võimalik päikese­paneelide lisamisega viia liginullenergia majadele vastavasse energiatõhususe klassi,” ütles Vendik ja selgitas, et seepärast oleks juba praegu mõistlik uus maja ehitada nii, et hiljem saaks päikesepaneelid lisada. Selleks tuleb arvestada ka ilmakaartega maja asetamisel krundile.

Energiatõhusana projekteeritud maja peaks Vendiku sõnul valmides täitma paljusid lubatud nõudeid. Näiteks peab maja lisaks projektis näidatud hoone tarindite sooja­pidavusele olema ka piisavalt õhutihe. Selle kontrollimiseks tehakse juba ehituse ajal õhutiheduse teste, kuna lekkekohti niisama näha ei pruugi. Vendik nentis, et kõikide nõuete täitmist on väga keeruline jälgida. “Meie ettevõte koostab üldjuhul nii projekti kui teostab ka nn võtmed kätte ehituse, mistõttu on kogu maja loomine algusest lõpuni meie kontrolli all,” selgitas ta.

Liginullenergia tehasemaja võib osta juba praegu

Vendiku sõnul saab juba praegu liginullenergia tehasemaja osta, kuid arvestada tuleb, et väga suure tähtsusega on majas kasutatavad kütte-, ventilatsiooni- ning taastuvenergiatehnoloogiaseadmed, mille koosmõjul energiatõhusus saavutatakse. “Ainult soojapidavast maja karbist ei piisa – tuleb paigaldada ka vastavad seadmed,” märkis ta.

Element - ja moodulmaju tootva OÜ Astel House juhataja Raul Kinksi sõnul arvutatakse maja energiatõhusus enne ehitusloa taotluse esitamist ning majale antakse energia­märgis, mis peab olemas olema ehitusloa taotluse juures.

Kinksi sõnul peavad kõik hooned juba praegu vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. “Näiteks on praegu kõik meie püstitatavad majad B-energiaklassi majad. Kasutame üle 90% soojustagastusega ventilatsiooni, majade õhulekkearv jääb alla ühe ja kütteseadmeteks on kas õhk-vesi või maasoojuspump,” rääkis ta.

Kinks toonitas õhulekkearvu olulisust energiatõhususe juures. “Oleme oma toodete õhutiheduse saavutamisega palju vaeva näinud. See mõjutab maja energiatõhusust umbes 10% ulatuses.”

Kinks jätkas, et kui soovitakse oma majadega jõuda energiaklassi A ehk liginullenergiahooneks, oleks vaja majale lisada kas või minimaalne energiatootmisüksus – päikese­paneelid või tuulegeneraator. “Kui suurendaksime oma majade soojustust näiteks poole võrrra, ei saavutaks me ikkagi ilma selleta A-klassi nõudeid,” lisas ta.

Seega seisab liginullenergia nõuete täitmine eeskätt selle taga, et majadele tuleks lisada päikesepaneelid. “Meie oleme seda valmis tegema, ka tehniliselt pole see teab mis keeruline, ent praegu on probleemiks siiski kliendid ja nende rahakott,” märkis Kinks.

Iga B-klassi maja on tema sõnul võimalik muuta A-klassi omaks, kui lisada sellele umbes 10 000–12 000 eurot maksev päikese­paneelidega energiat tootev süsteem. Paraku jääb see eratarbija eelarve taha. “Enamik kohalikke kliente on väga hinnatundlikud. Kui näiteks sajaruutmeetrine viilkatusega “võtmed kätte” maja maksab umbes 100 000 eurot, siis päikesepaneelid ja süsteem teeksid selle hinna kümne protsendi võrra kallimaks,” rääkis Kinks.

Kinks soovitas kliendil silmas pidada, et eramute energiatõhususe näitaja arvutamine on puhtalt teoreetiline ehk see tehakse ära enne ehitamise algust ja projektide põhjal. “Peale maja valmimist keegi enam mingeid teste või tõendamisi ei tee. Seda võiks aga hakata nõudma, kuna siis oleks tagatud ka aus konkurents,” märkis ta.

Euroopasse pole ilma kõrgete normide täitmiseta asja Mujal maailmas on energia­tõhusus elementaarne nõue, ütles OÜ Nord Homes kaasasutaja ja arendusjuht Kristjan Vendik. “Energiatõhususe klassid on küll riigiti erinevad, kuid need normid on ühed olulisemad ja elementaarsed tingimused,” märkis ta.

Kvaliteet, paindlikkus ja energiatõhusus on müügiargumendid, mida konkurentsis püsimiseks eraldi välja tuua ei ole enam mõtet

Nord Homes ekspordib peamiselt Skandinaavia riikidesse. Müügiks ehitatavate hoonete energiatõhususe klass määratakse müügilepingus. “Arvestades kohalikke rangeid norme võib väita, et kui on olemas oskused liginullenergia maja ehituseks Eestis, siis mujal maailmas ei tohiks nõuete täitmisega ka probleeme olla,” märkis ta.

OÜ Astel House juhataja Raul Kinksi sõnul on nii Põhjamaades kui ka Kesk-Euroopa riikides energiatõhususe süsteemid üles ehitatud erinevatel põhimõtetel. “Selline mõiste nagu “liginullenergia-hoone” on minu teada ­ainult Eestis kasutusel,” lisas ta. Lisaks on Eesti süsteem tema hinnangul üks keerukamaid.

Mujal maailmas antakse Kinksi sõnul näiteks konstruktsioonide ning akende ja uste soojusläbivuse, samuti õhutiheduse nõuded ette. “Või siis määratakse ära, mitu kWh energiat hoone võib tarbida aastas ühe ruutmeetri kohta,” lisas Kinks. “Nii et kui välismaalase pakkuda ligi­nullenergiahoonet, siis ta ei mõista, mida sa talle pakud,” lisas Kinks.

Samas on tema ütlust mööda passiivmaja ehk netonullenergia-hoone mõiste tuntud ka välismaal ning sellisel majal on selged konkurentsieelised.

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed