Autorid: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected], Kadri Penjam • 1. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maru Ehitus ASi juhatuse esimees Taimo Murer kinnitab, et Eesti turg, nii väike kui see on, on pinnas heade kliendisuhete ja kvaliteetse tulemuse jaoks eelkõige siis, kui ise anda omalt poolt endast kõik. Ja seda on püüdnud Maru Ehitus teha – olla kliendi jaoks olemas igas projekti etapis, hankes osalemisest kuni objekti üleandmiseni ja hiljemgi veel.

Kogemused, mis tõesti loevad

Maru Ehitus AS on seadnud fookuse eelkõige tööstus-, kaubandus-, ärihoonete ja rajatiste ehitusnõustamise, projekteerimise ja ehitusteenuse täislahenduse pakkumisele nii Eestis, Soomes kui Rootsis. Peamisteks klientideks on erinevad tootmisettevõtted, ärikinnisvara arendajad ning avaliku sektori asutused.

„Mis on meie eesmärk – on selge, et soovime jätkuvalt pakkuda klientidele kogemust ning usaldusväärsust ehituspartnerina. Alati ei tea ka klient ise, millised on tema täpsed vajadused – ning siinkohal tuleme appi, nõustame, projekteerime, ehitame, garanteerime kvaliteetse tulemuse ning soovime pakkuda kogu projekti vältel kliendile tunnet, et oleme tema jaoks alati olemas,“ kinnitab Taimo Murer.

Viimasel kolmel aastal on Maru Ehitus AS koos oma tütarettevõtetega teostanud kokku üle 200 erineva ehitustöö, millest neljandiku moodustavad suuremad ehituse peatöövõtu objektid. Ülejäänud on betooni- ja montaažitööde alltöövõtu korras teostatavad tööd.

Viimase aja silmapaistvateks äri- ja avalikeks hooneteks, kuhu ollakse oma panus antud, on näiteks äsja tunnustuse saanud Eesti Kunstiakadeemia betoonitööd, valmimisel olev Haven Kakumäe ellingu ja jahtklubi hoone projekteerimine ja ehitus, mis lisab piirkonnale atraktiivsust ning elavdab avalikku ruumi. Üle lahe ollakse osalised Helsinki Kalasatama REDI vabaajakeskuse terase, katendite ja betoonitööde tegemisel, parandades seeläbi elanike elukvaliteeti ning elavdades kaubandustegevust piirkonnas. Mõne aasta eest valminud Jõhvi riigigümnaasiumi ehitustööd on heaks näiteks edukast koostööst avaliku sektoriga.

Tööstus- ja laohooned pole linnaruumis eriti märgatavad ja esmapilgul arhitektuurselt nii atraktiivsed kui avalikud hooned, kuid just uute tootmispindade, äripindade ehitus lisab hoogu ettevõtlusele ning tööhõive suurendamisele. Näiteks on viimasel aastal valminud Chemi-Pharm AS tootmishoone ning Eesti Traat OÜ äri- ja tootmishoone, lisaks varasemal ajal Favor ASi tootmishoone, Kohila Vineer OÜ uus tootmishoone ning kümneid näiteid veelgi.

6 pilti

Pakume lahendusi, mitte ei küsi neid

Maru Ehitus ASi tugevuseks võib pidada kompetentset meeskonda – sest inimesed, need on meie tõeline väärtus. Võimalus ja suutlikkus pakkuda laia teenuste valikut oma jõududega on miski, mida kõikjal ei pakuta. Maru kontserni kuuluvad lisaks Maru Ehitus ASile ka Maru THM OÜ, Maru Metall AS ning Maru Betoonitööd OÜ, mis moodustavad koostöös võimeka meeskonna, kus suudetakse pakkuda ka kõige keerulisemate terasest, betoonist, puidust jne elementide, konstruktsioonide projekteerimist ning paigaldamist. Samuti on andnud senine kogemus oskuse mõista ja ette näha kliendi võimalikke riske.

„Meil on olemas kogenud, hea maine ja pädeva ehitusalase kompetentsiga projekteerimise ja ehituse projektijuhtimise meeskond, kes lähtub oma töös eesmärgist pakkuda kliendi ootustele vastavat ehitusteenust. Ehitusjuhtimisest moodustab enamiku kommunikatsioon – ettevõtte tutvustamine, ideede ja pakkumiste esitlemine, lepingu läbirääkimised, projekteerimine ja ehituse meeskondade juhtimine ning huvitatud isikute huvide juhtimine. See tähendab pidevat kuulamist, selgitamist, motiveerimist, toetamist ning läbirääkimist, et tagada osapooli rahuldav lõpptulemus,“ tõdeb Taimo Murer, lisades, et oluline on ka oskus ja võimekus pakkuda lahendusi, mitte oodata pidevaid instruktsioone kliendilt.

Maru Ehitus väärtustab töökeskkonda ja -tingimusi ning valib hoolsalt inimesi, kellega töötatakse. Pidevalt püütakse parendada tööprotsesse, et suurendada kasutusmugavust. Lisaks peetakse oluliseks isiklikku eeskuju, initsiatiivi ning seda, et ettevõtte ja töötajate eesmärgid ning väärtused ühtiksid.

„Peame omalt poolt oluliseks avatud juhtimisstiili – et head mõtted ja ideed jõuaksid alati sinna, kuhu peavad. Et mured jõuaksid juhtide kõrvu ning et juhtide poolt tehtavad otsused oleksid kõigile üheti mõistetavad. Oleme seadnud eesmärgiks hoida töötasud ja tulemustasud konkurentsivõimelisena ning peame oluliseks, et töötajad tunnetavad oma rolli organisatsiooni eesmärkide saavutamises.“

Kui insenertehnilise personali puhul pole seni olnud tarvis renditööjõudu kasutada, siis ehitustööliste näol siiski – ja seda just betooni- ja montaažitööde puhul ning tööde tippajal, kus vajadus tingitud pigem olemasolevate töötajate hõivatusest juba olemasolevatel objektidel.

Et ettevõtlust toetataks senisest enam

Maru Ehitus AS ootab tulevikult suuremat ettevõtlusvabadust ja ettevõtlust soodustavat keskkonda, mis võimaldaks kasvatada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet nii kodumaal kui ka mujal.

„Mida peame oluliseks – esmalt kindlasti seadusloome korrastamist, lihtsustamist ning vähendamist. Senini on olnud probleemiks üksteist dubleerivad ning omavahel konfliktis olevad seadused, normid, eeskirjad ja määrused, mis muudavad töö ehitussektoris keerulisemaks, kui see võiks olla. Aasta jooksul muudetakse vähemalt korra ligi pooli Eesti seadustest – seda on liiga palju,“ tõdeb Taimo Murer.

Tänased investorid ja ettevõtjad on huvitatud ka mõistlikust maksukoormusest ja majanduskeskkonna ennustatavusest. „Oleme võrreldes lähinaabritega ebasoodsas olukorras – meie maksukoormus on võrreldes Läti ja Soomega üle 10% kõrgem, Poola omast ligi 10% kõrgem. Samal ajal konkureerime nimetatud riikide ehitusettevõtjatega ja materjalitootjatega samal turul.“

Samuti on nad huvitatud välisinvesteeringute soodustamisest. „Välisinvestorid on need, kes loovad uusi töökohti ning suurendavad riigi maksutulu. Pilku tulevikku suunates pean oluliseks elukestva õppe soodustamist – oluline on täiend- ja ümberõpe ning kutsetasemeõppe süsteemi mõistlik rahastamine, mis looks soodsa pinnase tööjõu kvalifikatsiooni tõstmisele,“ tõdeb Taimo Murer.

Vaata ka maru.ee