• ST
  • 12.09.17, 11:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Buumiaegsed kortermajad maksavad 30% küttearvest õhku

Kortermajade ehitamisel on üks kallemaid investeeringuid korralik ventilatsioonisüsteem, mille puhul püüavad ehitajad sageli ka enim kokku hoida. Nii näitavadki uuringud, et väga paljude viimaste paarikümne aasta jooksul ehitatud korterelamute energiakadu võib seoses kehva ventilatsioonisüsteemiga olla isegi üle 30%.
Buumiaegsed kortermajad maksavad 30% küttearvest õhku
„Ehk kolmandiku oma igakuisest küttetasust makstakse katusel olevate kajakate soojendamiseks, sest mehaaniline ventileerimine viib 20kraadise õhu lihtsalt õue,“ tõdeb OÜ Profener juhataja Aivar Paabo. Kui tuua paralleel elektroonikamaailmast, mõistavad kõik, mis vahe on leed- ja hõõglambil – et kõige odavam mehaanika küll töötab, kuid on samas ka väga raiskav.
Samamoodi on astunud suure sammu arengust edasi kütte- ja ventilatsiooniseadmed ning neid juhtivad süsteemid: kui asendada mehaaniline või loomulik väljatõmme soojustagastusega lahendusega ning lisada sellele täisautomaatne pilvepõhine energiahaldustarkvara, on kokkuhoid igakuistel arvetel märgatav. Kusjuures tegu on igati mõistlikus mastaabis investeeringuga, mille tasuvusaeg kortermaja puhul jääb umbes viie aasta ringi. Paabo nendib, et korterelamute kütte- ja ventilatsioonisüsteemi moderniseerimine on neil läbi proovitud ning see on toonud oodatud tulemused.
„Sageli ei mõtle uuemates kortermajades inimesed kuludele, sest nende maksevõime on hea ja nad on korterisse kolimisest peale maksnud suhteliselt samasid makse. Samas tasub mõelda ja lasta auditeerida, kuhu tegelikult teie kulud lähevad ning kus oleks võimalus kokkuhoiuks,“ nendib Paabo, tuues näite: vähendades toa temperatuuri  1 kraadi  võrra, vähendab see küttele maksatavat summat 5% võrra. Ehk kui tänane 24-kraadine toasoojus asendada 22 kraadiga, annab see lisaks tervislikkusele ja mugavusele ka olulise säästu rahakotile.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tallinnas võiks aastaga kokku hoida 100 000 megavatti energiat
Profener koos oma tütarettevõtte Energiahalduriga on uurinud ja rakendanud aastaid tehnovõrke ja nende automaatseid juhtimislahendusi. „Oleme uurinud säästupotentsiaali ning see on tõesti olemas: Tallinnas on ehitatud viimase 25 aasta jooksul ligi 1000 kortermaja, mis ei kuulu KredExi toetusmeetmete alla. Need korteriühistud  kulutavad igas aastas küttele umbes 300 MWh, kusjuures kolmandik sellest on ventilatsiooni minev kulu, mis sisuliselt läheb atmosfääri. Ehk 100 000 MWh oleks võimalik kokku hoida. See võiks olla signaal meie riigile. Ehk tuleks täpsemalt analüüsida nende kortermajade kulusid ventilatsioonile ja ilmselt oleks mõttekas laiendada ka nendele korteriühistutele  KredExi poolt pakutavat toetust kütte- ja ventilatsioonisüsteemide renoveerimiseks?“ 
Kortermajja, büroo-, äri- ja tööstushoonetesse loodud Pilpit soojatagastussüsteemi kasutuselevõtt on lihtne ja kiire, paigaldamine ei nõua suuri ümberehitus- ega remonttöid, kuid õhk ruumis saab olema kindlasti  värske ning arvetelt vaatab vastu sääst soojusenergia arvelt. Energiahaldur pakub aga tehnosüsteemide järelevalvesüsteemi, mis on mõeldud automaatikaseadmete kaugjuhtimiseks nii arvuti kui ka mobiiltelefoni abil läbi interneti. Süsteem seob omavahel erinevate tootjate seadmed (kaasaarvatud päikesepaneelid) ning aitab vältida ülekütmisest tulenevat ülemaksmist, võimaldades energiahalduritel seirata elumaja kütte-, elektri- ja veekulu ning äri- ja büroohoonetes jälgida ka näiteks allüürnike elektrikulu.
Järelevalvesüsteemi abil kindlaks teha, kuidas kulusid miinimumini kahandada, sest selle abil näeb ja annab kulude kõrvalekallete kaudu teada seadmeriketest, veeleketest ja probleemidest seadmete töös ning leiab energiasäästu-potentsiaali, mis aitab suunata investeeringud õigetesse kohtadesse ning võimaldab elamis- ja olmetingimusi optimeerida.
Lisaks on süsteemi lähiajal lisandumas kaugjälgitavad veearvestid, mille abil saavad hoida haldurid silma peal ka veekuludel ning leida põhjused, miks on veekulu liiga suur. Mõelge ise – kas teie majas köetakse seetõttu, et väljas on külm? Või seepärast, et toas oleks soe? Välistemperatuuri alanedes avaneb küttekraan ning maja läheb soojaks. Aga kui soojaks täpselt, seda ei tea keegi. Ja kui kellelgi hakkab palav, avatakse aken ja lastakse majaelanike raha tuulde… Kas me tõesti usaldame ka nutiajastul oma toasooja mitukümmend aastat vana tehnoloogia kätte?
Lisalugemist: 
www.profener.ee 
www.energiahaldur.ee
www.kredex.ee
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.25, 11:23
Katuseakende vananemine – probleem, millega peab arvestama
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.

Hetkel kuum

Siia võrsub linnak. Pealinna esindusliku piirkonna miljöö paneb arendajale, arhitektile ja ehitajale eriti suure vastutuse.
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
4 võimast GALERIID: Metro Capital ja EBS panid haridus- ja ettevõtluslinnakule nurgakivi
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Arhitektuurse lahenduse on loonud HG Arhitektuur OÜ.
Uudised
  • 30.06.25, 13:26
EKE alustab Hipodroomil suurt ehitusprojekti
Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson ja Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.
Saated
  • 24.06.25, 14:00
E-ehituse platvorm toob utoopia lähedamale, kui oskad oodata
Evecon OÜ uus tegevjuht Karl-Joonatan Kvell.
Uudised
  • 26.06.25, 10:04
Evecon sai uue juhi
GALERII: Mapri ehitab viltuvajunud elamu uuesti üles
Uudised
  • 27.06.25, 11:41
GALERII: Mapri ehitab viltuvajunud elamu uuesti üles
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Esimesed korterid peaksid valmima 2026. aasta kevadeks.
Uudised
  • 25.06.25, 09:00
Aviaator tähistas sarikapidu – vaata uhket galeriid!
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Eesti ehitajatel on Soomega eriline, ent kohati keeruline ja vastuoluline suhe.
Uudised
  • 27.06.25, 06:45
Soome ehitusturg on suvel selgelt aktiveerunud
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Volvo Construction Equipment esitleb uue põlvkonna rataslaadureid, mis tõhustavad tootlikkust
  • ST
Sisuturundus
  • 25.06.25, 14:49
Volvo Construction Equipment esitleb uue põlvkonna rataslaadureid, mis tõhustavad tootlikkust

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele