(Sisuturundus) Buumiaegsed kortermajad maksavad 30% küttearvest õhku

Kortermajade ehitamisel on üks kallemaid investeeringuid korralik ventilatsioonisüsteem, mille puhul püüavad ehitajad sageli ka enim kokku hoida. Nii näitavadki uuringud, et väga paljude viimaste paarikümne aasta jooksul ehitatud korterelamute energiakadu võib seoses kehva ventilatsioonisüsteemiga olla isegi üle 30%.

„Ehk kolmandiku oma igakuisest küttetasust makstakse katusel olevate kajakate soojendamiseks, sest mehaaniline ventileerimine viib 20kraadise õhu lihtsalt õue,“ tõdeb OÜ Profener juhataja Aivar Paabo. Kui tuua paralleel elektroonikamaailmast, mõistavad kõik, mis vahe on leed- ja hõõglambil – et kõige odavam mehaanika küll töötab, kuid on samas ka väga raiskav.

Samamoodi on astunud suure sammu arengust edasi kütte- ja ventilatsiooniseadmed ning neid juhtivad süsteemid: kui asendada mehaaniline või loomulik väljatõmme soojustagastusega lahendusega ning lisada sellele täisautomaatne pilvepõhine energiahaldustarkvara, on kokkuhoid igakuistel arvetel märgatav. Kusjuures tegu on igati mõistlikus mastaabis investeeringuga, mille tasuvusaeg kortermaja puhul jääb umbes viie aasta ringi. Paabo nendib, et korterelamute kütte- ja ventilatsioonisüsteemi moderniseerimine on neil läbi proovitud ning see on toonud oodatud tulemused.

„Sageli ei mõtle uuemates kortermajades inimesed kuludele, sest nende maksevõime on hea ja nad on korterisse kolimisest peale maksnud suhteliselt samasid makse. Samas tasub mõelda ja lasta auditeerida, kuhu tegelikult teie kulud lähevad ning kus oleks võimalus kokkuhoiuks,“ nendib Paabo, tuues näite: vähendades toa temperatuuri  1 kraadi  võrra, vähendab see küttele maksatavat summat 5% võrra. Ehk kui tänane 24-kraadine toasoojus asendada 22 kraadiga, annab see lisaks tervislikkusele ja mugavusele ka olulise säästu rahakotile.

Tallinnas võiks aastaga kokku hoida 100 000 megavatti energiat

Profener koos oma tütarettevõtte Energiahalduriga on uurinud ja rakendanud aastaid tehnovõrke ja nende automaatseid juhtimislahendusi. „Oleme uurinud säästupotentsiaali ning see on tõesti olemas: Tallinnas on ehitatud viimase 25 aasta jooksul ligi 1000 kortermaja, mis ei kuulu KredExi toetusmeetmete alla. Need korteriühistud  kulutavad igas aastas küttele umbes 300 MWh, kusjuures kolmandik sellest on ventilatsiooni minev kulu, mis sisuliselt läheb atmosfääri. Ehk 100 000 MWh oleks võimalik kokku hoida. See võiks olla signaal meie riigile. Ehk tuleks täpsemalt analüüsida nende kortermajade kulusid ventilatsioonile ja ilmselt oleks mõttekas laiendada ka nendele korteriühistutele  KredExi poolt pakutavat toetust kütte- ja ventilatsioonisüsteemide renoveerimiseks?“ 

Kortermajja, büroo-, äri- ja tööstushoonetesse loodud Pilpit soojatagastussüsteemi kasutuselevõtt on lihtne ja kiire, paigaldamine ei nõua suuri ümberehitus- ega remonttöid, kuid õhk ruumis saab olema kindlasti  värske ning arvetelt vaatab vastu sääst soojusenergia arvelt. Energiahaldur pakub aga tehnosüsteemide järelevalvesüsteemi, mis on mõeldud automaatikaseadmete kaugjuhtimiseks nii arvuti kui ka mobiiltelefoni abil läbi interneti. Süsteem seob omavahel erinevate tootjate seadmed (kaasaarvatud päikesepaneelid) ning aitab vältida ülekütmisest tulenevat ülemaksmist, võimaldades energiahalduritel seirata elumaja kütte-, elektri- ja veekulu ning äri- ja büroohoonetes jälgida ka näiteks allüürnike elektrikulu.

Järelevalvesüsteemi abil kindlaks teha, kuidas kulusid miinimumini kahandada, sest selle abil näeb ja annab kulude kõrvalekallete kaudu teada seadmeriketest, veeleketest ja probleemidest seadmete töös ning leiab energiasäästu-potentsiaali, mis aitab suunata investeeringud õigetesse kohtadesse ning võimaldab elamis- ja olmetingimusi optimeerida.

Lisaks on süsteemi lähiajal lisandumas kaugjälgitavad veearvestid, mille abil saavad hoida haldurid silma peal ka veekuludel ning leida põhjused, miks on veekulu liiga suur. Mõelge ise – kas teie majas köetakse seetõttu, et väljas on külm? Või seepärast, et toas oleks soe? Välistemperatuuri alanedes avaneb küttekraan ning maja läheb soojaks. Aga kui soojaks täpselt, seda ei tea keegi. Ja kui kellelgi hakkab palav, avatakse aken ja lastakse majaelanike raha tuulde… Kas me tõesti usaldame ka nutiajastul oma toasooja mitukümmend aastat vana tehnoloogia kätte?

Lisalugemist: 

www.profener.ee 

www.energiahaldur.ee

www.kredex.ee

 

Galerii

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed