- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kivist seinte soojustamiseks tuleks valida kivivill
Eesti tingimustes ja ehitustavade juures on kivist seinadüks levinumaid ja vastupidavamaid lahendusi eramuehituses. Kuigi suur osa kivist laotud eramuid on pärit juba Nõukogude ajast, siis tänapäevalgi otsustavad paljud eramute omanikud kiviseina kasuks selle ohutuse,usaldusväärsuse ja pikaealisuse tõttu. Kuidas aga ehitada kivisein soojapidavaks ja tulekindlaks, et sellest pikalt rõõmu oleks?
Kivivillaplaadid on kestev lahendus, mille põhiomadused soojuspidavus ja tulekindlus aja jooksul ei muutu.
Kiviseinte puhul on mõistlik, nagu ka puitseinte puhul, järgida väljast soojustamise põhimõtet. Et välisfassaad pärast soojustamist lihtsalt ja esteetiliselt viimistleda, tasub valida soojustusmaterjalid, mille peale on võimalik näiteks krohvida. See jätab ära tülika tuulutatava fassaadi või rippseinasüsteemi ehitamise.
Aastakümneid soojustusmaterjalidega tegelenud Paroci ehitusinsener Jüri Vähi sõnul on üks levinumaid viise kivimaja soojustamiseks spetsiaalsed kivivillaplaadid, mis loovad üheaegselt soojapidava ja tulekindla seina. Vulkaanilise päritoluga kivimitest basaldist, gabrost, oliviinist ja dolomiidist valmistatud kivivilla kasutamisel on Vähi kinnitusel mitmeid eeliseid teiste soojustusmaterjalide ees.
“Kiviseinte soojusisolatsiooniks on Paroc välja töötanud spetsiaalsed PAROC Linio 80 vertikaalsuunalise kiuga kivivillaplaadid, mis liimitakse fassaadi külge,” selgitab Vähi. “Kui mehaaniliste kinnituste puhul tuleb olenevalt kandeseina materjali omadustest paigaldada 1 m2 kohta 4–8 kinnitusvahendit, rannikuvööndis hoone nurkade ehitamisel isegi 12–16 tükki, siis Linio 80 puhul seda teha ei ole vaja ning see vähendab muuhulgas ka külmasildade teket.”
Nõuetekohaselt ehitatud seina puhul avaldavad kogu seinasüsteemi vastupidavusele suurt mõju kõik tarindi ehitamisel kasutatud materjalid, sealhulgas soojustusmaterjal. Kivivillaplaadid on kestev lahendus, mille põhiomadused soojuspidavus ja tulekindlus aja jooksul ei muutu.
“Lamellkiuga PAROC Linio 80 plaadid sobivad kuniA++ klassi hoonete soojustamiseks ning kuna need on 1,2 meetrit pikad ja 0,2 meetrit laiad, saab ka üks töömees neid hõlpsa vaevaga tõsta ja liimida,” juhendab Vähi. “Samuti on tegemist usaldusväärse materjaliga, sest sellega soojustamisel võib saavutada projekteeritavast maksimaalsest tuulekoormusest kuni 5 korda suurema seinasüsteemi rebimistugevuse.”
Vill ei liigu seinas
Üheks suurimaks kivivilla eeliseks peab ehitusinsener Jüri Vähi aga kivivilla stabiilseid mõõtmeid temperatuurimuutuste korral, mis lubab väga täpselt soojustada, aga tagab näiteks ka selle, et krohvitavad fassaadid püsivad kaua kaunid ning soojapidavad.
“Temperatuurimuutuste korral enamik materjale paisub või tõmbub kokku, mis võib tekitada soojustusmaterjali plaatide vahel lõhesid, mis omakorda tekitab pinged krohvikihti, mille tulemusel on lõpuks vältimatud praod. Sinna sattunud vesi ja jää aga lagundavad krohvi kiiresti ning lisaks koledale välimusele suurendavad soojusisolatsiooniplaatide vahele tekkinud lõhed hoone soojuskadu,” räägib Vähi. “Mineraalvillaga seda ei juhtu.”
Lisaks eelmainitud omadustele on mineraalvillad Eestis number üks materjal ka tulekindluse tagamisel ning Vähi sõnul pole ette näha, et see lähiajal muutuks. Mineraalvillad on mittesüttivad ning vastavad A1 tulekindlusklassi nõuetele, mistõttu võib neid kasutada ka kohtades, kus on ette nähtud kõrgendatud tule ohutusnõuded – tehnosõlmed, ventilatsiooniavad,
tööruumid.
“Villa kui tuletõkke ülesanne on takistada tule ja põlemisproduktide levikut hoone ühest osast teise, seega tuleb eriti hoolikalt soojustada kõik läbiviigud ning ka fassaadi puhul jälgida, et ei tekiks nii-öelda sildu, mida kaudu tuli saab edasi ronida,” räägib Vähi.
Hetkel kuum
“Kuna kodudes kasutatakse palju sünteetilisi ja kergestisüttivaid materjale, nagu kardinad, riided, mööbel ja muu säärane, võib tuli olenevalt tingimustest levida alates süttimisest
juba 3–5 minuti jooksul. Mida paremini on ruumid mittesüttiva kivivillaga isoleeritud, seda rohkem jääb aega hoone päästmiseks.”
Rohkem infot www.paroc.ee
Seotud lood
Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele