20. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ehitusturul on oodata suuri muudatusi

Foto: Hades
Tänased ehituse ärimudelid ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlikud, sest nad pole enamasti orienteeritud tegelikule efektiivsusele ja koostööle. Kasumit teenivad ehituse väärtusahela ettevõtted pigem üksteise või tellija arvelt, mitte tõhusa tegevuse tulemusena.

Ehituse väärtusahela osapooled ei tee ühise eesmärgi nimel tegelikku koostööd, vaid üritavad end teiste osapoolte eest kaitsta karmide ja põhjalike lepingutega. Ehitusprotsessiga seonduv info ei liigu osapoolte vahel vabalt ning endale teadaolevat teavet kasutatakse pigem ära oma huvides, mitte üldist eesmärki silmas pidades. Selle tulemusena esineb palju ehituses ümbertegemist ja ressursside raiskamist. Väärtuslikku inimressurssi ei kasutata enamasti otstarbekalt, vaid tehakse palju mõttetuid tegevusi. Kokkuvõtteks ei saa ehituse tellija või klient, kelleks on väga paljudel juhtudel ikkagi maksumaksja, oma raha eest parimat võimalikku tulemust. Paljud osapooled ei ole olukorraga rahul ning see on kaasa toomas ehitusturul suuri muutusi.

„Muutused ehitusturul on tulemas juba ressursivajadusest – suureks probleemiks Eestis on nii oskustööjõu puudus kui ka ajaressurss,“ tunnistab Hades Geodeesia OÜ juhatuse liige Tiit Hion.

Ta lisab, et suured ehitusfirmad, mis töötavad Eestis, on näidanud häid tulemusi ja kasuminumbreid. „Möödunud aasta kokkuvõtetes langesid kasumimarginaalid peaaegu kõigil vaatamata käibe kasvule. Põhiline kallinemine toimus tööjõu osas ja ei ole ette näha, et see tendents muutuks. Tööjõu kallinemisele aitavad kaasa suur oskustööjõu puudus, üldine kiire palgakasv ja muidugi ka Skandinaaviamaade tööturgude mõju. Pole ju kellelegi saladus, et oskajad ja tegijad ehitusmehed on hinnas Soomes ja kaugemalgi. Kuna Rootsis jätkub korterelamute buum ja Norras puitmajade suur nõudlus, ja nad ise ei suuda omi ehitusvajadusi enam ära mehitada, siis Eesti ehitustööjõud koos teiste Balti riikide ja Poola omaga on siin neile lahenduseks.“

Loomulikult otsivad ka Eesti ehitusfirmad uusi turge. Fookus on enamasti lähedal asuvatele ja kõrgema hinnatasemega Soome, Rootsi ja ka Norra turgudele. Kuid enamasti selgub, et meil pole peale odava tööjõu sinna eriti midagi pakkuda. Paraku ei aita iga kord ka odavam tööjõud, sest nendes maades suudetakse ka oluliselt kallima tööjõuga ehitada tellijale sama hinnaga objekt, nagu meil. Kuidas? Ilmselt on suudetud saavutada olukord, kus töömees ei tee ühtegi liigset liigutust. Ka meie töö- ja suhtluskultuuril on suur arenguruum võrreldes Skandinaaviamaadega.

Siiani pole Euroopa ehitusettevõtted eriti Eestis konkurentsi pakkunud. Nii mõnigi neist on meie hanke- ja töökultuuri sobimatuse tõttu Eestist pagenud, kuid muudatuste valguses kindlasti sooviksid taas mängu astuda. Ja tänu oma teistsugusele mõtteviisile ja tegelikule efektiivsusele on neil potentsiaali siin kiiresti areneda ning saada tugevaks rivaaliks kohalikele ettevõtetele.

Hades Geodeesia ootab Eesti ehitusturu suuri muudatusi ja soovib muutuvates oludes pakkuda turuosalistele senisest suuremat lisandväärtust.

Muutumas on ehitaja ja objektijuhi rollid

Hades Geodeesia OÜ juhatuse liige Andres Maremäe nendib, et tuleviku ehitusmaailmas on raudvaraks tööriistu hoidev töötaja, keda teised ehk tänased objekti- ja projektijuhid peavad toetusmeeskonnana abistama, varustades neid kõige vajalikega alates projektjoonistest ja -mudelitest kuni materjalideni. Iseküsimus on see, et millised on need tööriistad, mida tuleb ehitustöölisel hoida? Väga võimalik, et need erinevad juba lähitulevikus meile tuttavatest kellust, haamrist ja mõõdulindist.

„Hadese rolli näeme tulevikus samuti toetustiimi liikmena, varustades ehitustöötajaid infoga. Sest need tööd, mida täna klientidele pakume, kaovad sellisel kujul ilmselgelt. Ehitajatel pole enam tulevikus tarvis nii palju inimesest spetsialisti abi, kuivõrd abi intuitiivselt kasutatavast tehnoloogiast ja need tehnoloogilised võimalused on täna juba turul olemas, kuid nende kasutamist julgevad proovida siiski veel üksikud innovatiivsemad ettevõtted,“ selgitab Maremäe. „Uus tehnoloogia ei ole ainult lihtsamalt kasutatav ning efektiivsusele positiivne, vaid loob võimalused ka uute väärtuste pakkumiseks. Näiteks praeguste teostusjooniste asemel hakkame kasutama suurandmete ehk inglise keeles big data võimalusi nagu laserskaneeritud punktipilved ning vastavaid punktipilvede analüüse.“

Samas toob see kaasa praegustesse ärimudelitesse mittesobivaid nähte nagu näiteks avalikum ja objektiivsem informatsioon materjalide kulu kohta, mis on ka üks turutõrke põhjustest. Ka suhtlemine muutub läbipaistvamaks ning objektiivne informatsioon nagu materjalide kulu ja arvestamine, töötunnid, iga inimese reaalne tööpanus ning probleemid ja nende põhjused ehitusobjektil saavad kõigile osapooltele avalikuks.

Miks? Sest uus Z-põlvkond, kes jõuab arvutimängude maailmast töömaailma, toob liitreaalsuse ja tehnoloogia kaasa ka ehitusmaailma. Ehitusmehe puhul pole oluline ainult füüsis, vaid aina enam hakatakse kasutama ajusid. Ja kui töömees hakkab ise suhtlema, infot saama ning kasutama oma töös infotehnoloogiat, peavadki objekti- ja projektijuhidki hakkama tegema veidi teistsugust tööd.

„Meie soov on olla oma klientidele abiks, aidates neil saada informatsiooni neile sobilikul kujul ja sobilikes kanalistes. Me ei ole enam geodeesiaettevõte, vaid ruumiinfo käitleja. Ilmselgelt jäävad alles ja meie pärusmaaks ka geodeetilised meetodid, ent nende hulk väheneb,“ ütleb Hion, lisades, et esimesena peaksid muudatused toimuma ehituskoolides, kus õppejõud peavad panema õpilased nägema ehitust kui tervikut, õpetama neid tegema koostööd ning õpetama nad õppima. Tulevik on täis muudatusi ning noored peavad suutma kiirete muudatustega kohaneda.

Viide 3.11.2016 toimunud seminarile, kus ka nendest samadest teemadest Eesti Ehitusvaldkonna arvamusliidrid diskuteerisid: http://www.rkas.ee/bim/seminarid/quo-vadis-ehitussektor-2016

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785