- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maailma tipptasemel katused tulevad Tartust. Vaata põnevat galeriid!
Tallinna vanalinn võib ju oma punaste viilkatustega maailmakuulus olla, aga reaalsus on see, et enamik Eesti korterelamuid, ühiskondlikke hooneid ja äripindu on lamekatustega ning vanemad katused vajavad kiiremas korras korralikku renoveerimist.
OÜ Evari Ehitus juhatajajavastutava spetsialisti Rein Kala sõnul on Eestis umbes 24 000 kolme ja enama korteriga lamekatusega korterelamut, lisaks suur hulk muid hooneid nagu kõikvõimalikud suuremad kaubanduspinnad, spordihooned, koolid, büroohooned, laod, logistikakeskused, arhiivid, muuseumid jne.
Igaüks, kes omab või on kinnisvara ostnud või müünud, teab, et viimase korruse korterite esmane suur oht on just nimelt katus, kas see on korralikult soojustatud, kuidas on lood hoone piirete külmasildade ja ruumide ventilatsiooniga.
Enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist nappis igasuguseid ehitusmaterjale, sealhulgas ei olnud ka efektiivseid soojustusmaterjale. Eriti andis see tunda lamekatuste soojustamisel. Toona ehitatud katused olid väikese soojustakistusega, palju soojusenergiat läks läbi katusekonstruktsiooni hoonest välja. Suvel palavate ilmadega aga kuumenesid viimase korruse ruumid üle. Hoonete tõhus ventileerimine oli praktiliselt lahendamata, ruumide sisekliima ei olnud hea. Palju oli niiskuskahjustusi. Kuna küttehinnad olid madalad, siis vajakajäämised konstruktsioonilahendustes kompenseeriti ruumide ülekütmisega. Sel ajal kasutatud katustekattematerjalid olid valmistatud ehituspapi baasil ilma tugikangata. Suuremate katusekonstruktsioonis tekkinud pingete korral ei suutnud katuse kattematerjal tekkinud pingeid vastu võtta ja rebenes.
Kindlasti peab nõukogude ajal ehitatud lamekatused kriitilise pilguga üle vaatama. Toona ehitatud hoonetel tõsiseid ehituskonstruktsioonide kandeprobleeme ei ole. Ehitati piisava tugevusvaruga. Suurt tähelepanu lamekatuste renoveerimisel tuleb pöörata soojustusele, eriti erinevates sõlmelahendustes. Vajadusel tuleb parandada katuse kallet. Samuti tuleb korrastada katuse karniisid, parapetid, korstnad, katuseluugid, katuseaknad, ehitada katuse tuulutus, et välja viia katusekonstruktsiooni sattunud niiskus. Uuem trend on paigaldada lamekatustele katuse- ehk turvapollarid koos turvatrossidega. Paljudes Euroopa riikides on katuse turvapollarite kasutamine kohustuslik.
Kui aga lamekatus on korralikult ehitatud ja hooldatud, on sel mitmeid eeliseid. Rein Kala toob esile, et lamekatus on mõõtudelt piiramatu suurusega ja seepärast paljudel suurtel objektidel tegelikult ainsaks katuselahenduseks. Lamekatuse konstruktsioonilahendused on teistest katusetüüpidest lihtsamad ja enamikul juhtudel seetõttu ka soodsamad. Eriti märkimisväärne on see asjaolu suuremate katuste puhul.
OÜ Evari Ehitus on mitmete põnevate ja tunnustatud objektide katuste looja. Näiteks on nende tehtud Eesti esimese veekeskuse, Aura Veekeskusekatus Tartus. Ahhaa teaduskeskuse katus tunnistati aga koguni maailma katusemeistreid koondava organisatsiooni IFD poolt 2011. aastal maailma parimaks katuseks. Ettevõtte portfooliosse kuuluvad muu hulgas ainulaadne mätaskatus Tehvandi Hotellil Otepääl, äsja Tartus valminud Eesti Rahvusarhiivi katusetööd, Tartu südalinnas Riia 2 tervet kvartalit hõlmava multifunktsionaalse äri- ja vabaajakeskuse katuste ja tunnelite ehitus ning Eesti Rahva Muuseumi (ERM) katusele turva- ehk katusepollarite paigaldamine.
Selliste suurte objektideni ei jõutud üleöö. Evari alustas ettevõtlusega 1991. aastal. Rein Kala meenutab, et lamekatuste ehitamist alustati vaid ühe brigaadiga. Oskusteavet nappis, palju tuli ise avastada ja vigadest õppida. Nüüd töötab Evaris 25–30 väljaõppinud spetsialisti. Järjepidevalt toimuvad töötajate täiendkoolitused. Inimestele meeldib Evaris töötada ja firmast lahkujaid on vähe.
Evari põhitegevused on lamekatuste ehitamine, remont, renoveerimine, rekonstrueerimine, kogu töö juurde kuuluva kandva profiilpleki, soojustuse, aurutõkke paigaldamisega ja hüdroisolatsiooni, korstnate, karniiside, parapettide, vihmaveesüsteemide, tuulutussüsteemide ehitamisega. Evari soojustab vundamente ja keldriseinu, hüdroisoleerib vundamente, põrandaid terrasse, rõdusid, korrusparklaid, sildasid, viadukte. Tehakse lamekatuste ülevaatust, hooldust ja liiglume koristust. Töid tehakse üle Eesti ja aasta ringi.
Katuste eluiga sõltub katuse asukohast, katuse otstarbest, hooldusest, materjalist, lahendustest, paigaldusest. Tänapäeval vastavalt ehitusnormidele ehitatud lamekatuste elueaks peetakse 20 kuni 40 aastat.
OÜ Evari Ehitus
Telefon: +372 738 0927
Seotud lood
Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata ka, kes võitsid enim riigihankeid
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele