Evari Ehitus selgitab: miks vajab enamik Eesti hooneid energiatõhususe parendamist?

Enne Eesti taasiseseisvumist ehitatud lamekatuste elueaks võib Kala sõnul pidada 15-25 aastat. Suur osa Eesti elamufondi kuuluvaid kortereid ehitati aastatel 1960 kuni 1990, kuid lamekatuste massiline renoveerimine toimus 90ndate teisel poolel ja selle sajandi alguses, kui kümnendid tagasi ehitatud katused ei pidanud enam niiskust kinni ja hakkasid vett läbi laskma.

„Kuna ühistutel või kinnisvara omanikel raha nappis, telliti lamekatusetöödel põhiliselt ainult ühekihilise katusekatte paigaldamine. Harvemini telliti katuseremont koos lisasoojustuse lisamisega. Sajandivahetusel kehtinud ehitusnormide järgi vajas enamik varem ehitatud katuseid umbes 10 cm paksust lisasoojustust,“ ütleb Kala.

Lamekatuste ehitamise tehnoloogia läbis täieliku muutuse 90ndate alguses, kui senise ehituspapi baasil toodetud ruberoidi asemel võeti kasutusele polüester- või klaaskiud-tugikangal toodetud SBS- või APP-bituumenrullmaterjalid . „Lamekatustelt kadusid suured köetavad bituumenkatlad ja katuse bituumenrullmaterjale hakati paigaldama gaasipõletitega,“ lisab Kala, et hiljem lisandusid ka PVC-plastrullmaterjalidest  katusekatted, mille kattekihi omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse kuumaõhufööne. Kasutatavad soojustusmaterjalid muutusid efektiivsemaks, mistõttu sõltus katusetööde tegemine vähem ilmast – töid sai hakata tegema aastaringselt. Uue tehnoloogia abil saadigi enamik vanu lamekatuseid käesoleva sajandi alguseks vettpidavaks.

• välispiirete remont, renoveerimine, rekonstrueerimine: katus, seinad, vundament; 

• kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine;

• veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine.

„Lamekatuste remondi, renoveerimise või rekonstrueerimise käigus tehtavad tööd võivad olla väga erinevad, sõltuvad katuse olukorrast, tellija soovidest ja võimalustest. Enne tööde tegemist on mõttekas planeeritavad tööd hoolikalt läbi mõelda, vajadusel kasutada tehnilist konsultanti, tellida tööde tegemiseks ehitusprojekt või viia läbi ehitushange,“ loetleb Kala. 

Eluiga sõltub asukohast

Põhilised tööd lamekatuste remondil, renoveerimisel, rekonstrueerimisel võivad olla:

•olemasoleva katuse korrastamine; 

• olemasoleva katuse karniiside, parapettide, korstnate, katuseluukide, katuseakende, remont ja vajadusel ümber ehitamine, välja vahetamine;

• vihmavee äravoolukaevude, rennide, torude korrastamine või välja vahetamine;

•katuse- ehk turvapollarite, turvatrosside paigaldamine – kasvav trend; 

•katuse täiendav soojustamine, katusekallete parandamine;

• katusetuulutuse ehitamine;

• ääreplekkide paigaldamine;

•kahekihilise rullmaterjalist katusekatte paigaldamine; 

• piksekaitse ja maanduskontuuri paigaldamine. 

Katuste eluiga sõltub katuse asukohast, katuse otstarbest, hooldusest, materjalist, lahendustest ning paigaldusest. „Alati on odavam teha töö üks kord ja korralikult, kui mitu korda ja uuesti ja jälle uuesti. On soovitatav kasutada kvaliteetseid materjale, korralikke lahendusi, paigaldusel oma ala asjatundjaid. Korralikult projekteeritud, kvaliteetselt ehitatud lamekatus on pikaealine, kergesti hooldatav ning tagab hoone konstruktsioonide säilimise pikkade aastate vältel,“ lõpetab Kala ja lisab, et enamikul juhtudel on lamekatus suurte katuste ainulahenduseks.

www.evari.ee