Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 21. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kahjuks liiga sageli kutsutakse meid ümber tegema töid, mis on saadud küll odavalt ehitades, kuid lõpuks pole ikkagi tulemusega rahule jäädud. Kokkuvõttes läheb halvasti ehitatud katuse ümbertegemine tunduvalt kallimaks, kui kohe korralikult tehes,“ tõdeb eluaeg ehitusvaldkonnas töötanud Rein Kala, lisades, et materjalide paigaldustehnoloogiad ja ehitusvõtted on küll ka aja jooksul palju muutunud, kuid tehnoloogiad muutuvad siiski koos materjalidega järk-järgult ning ehitajate kogemused ja oskused tulevad ajapikku. Midagi ei juhtu üleöö.

Ta meenutab Evari algusaastaid, mil Eestisse jõudsid seniste ehituspapi baasil valmistatud ruberoidi ja algeliste soojustusmaterjalide asemel uue põlvkonna materjalid koos uue bituumenrullmaterjalide paigaldamise uue tehnoloogiaga. Kui varasemalt paigaldati lamekatustele ehituspapi baasil valmistatud bituumenrullmaterjale, mille paigaldamiseks tuli kraanaga katusele tõsta suur puude või vedela ahjukütusega köetav bituumenkatel, siis uue katusematerjalide paigaldamise tehnoloogia tulekuga kadusid katustelt bituumeni sulatamise katlad. Uusi SBS või APP tüüpi bituumenrullmaterjale sai katusele keevitada gaasipõletite abil. Tänaseks on lisandunud PVC ehk plastrullmaterjalidest katusekatted, mille paigaldamiseks kasutatakse kuumaõhufööne.

Mainitut katusekatete paigaldamise tehnoloogiaid kasutatakse nii tava-, pööratud, muru-, mätas-, käidavate kui ka liiklusega koormatud katuste, seinte, põrandate, vundamentide, sildade, korrusparklate, terrasside, rõdude, lodžade ja teiste sarnaste ehitiste või rajatiste hüdroisoleerimisel.

Katus peab lisaks veele pidama ka sooja

Tänaseks on kütte hinnad, võrreldes aastakümnete tagusega, palju tõusnud, mis omakorda on pannud inimesed rohkem tähelepanu pöörama katuste soojustamisele. „On aru saadud, et lisaks veele peab katus pidama ka sooja. Katuste renoveerimistöid on hakatud tegema kompleksemalt. Sageli renoveeritakse korraga kogu hoonete välispiire – katused, fassaadid, vundamendid, aknad, välisuksed. Uuendatakse hoonete ventilatsiooni, vee- ja küttelahendused,“ räägib Kala.

Ta lisab, et katuste ehitamise puhul on oluline küsida projekteerijatelt, ehitajatelt alati komplekslahendusi, kuhu kuuluvad lisaks katuste katmisele ja soojustamisele ka katuste räästasõlmede, parapettide, katuseluukide, korstnate, katuse tuulutussüsteemide, vihmavee äravoolusüsteemide renoveerimine. Uuemaks trendiks on katustel liikumise turvalisuse tagamiseks paigaldatavad turva- ehk katusepollarite ja turvatrosside paigaldamine. Nii mõneski Euroopa riigis on katusepollarite kasutamine katustel kohustuslik.

Nagu muude ehitustööde puhul, paneb Rein Kala ka katusetööde planeerijatele südamele, et enne ehitustööde algust peaks soovitud tööd korralikult läbi mõtlema, tellima projekti, korraldama ehitushanke ning alles seejärel läbi ehitushanke parim pakkuja valima. Ehitajat ei tohiks valida mitte kõige odavama pakkumise alusel, vaid pakutavate tööde sisu järgi.

Samuti on oluline ehitaja varasem töökogemus sealhulgas varasemad samalaadsed tehtud tööd. Oluline on asjaolu, et ehitaja oleks olemas ka aasta ning kümne pärast, kui teil peaks tema abi ka hiljem vaja minema. Katuse eluiga on individuaalne, sõltudes asukohast, kasutusotstarbest, hooldusest, materjalidest, lahendustest, paigaldusest. Seetõttu on soovitatav kasutada kvaliteetseid materjale, korralikke lahendusi ning paigaldusel oma ala asjatundjaid.

Katusetegija ei saa endale eksimist lubada

Evari Ehitus ei kasuta tööde tegemisel juhutöölisi, vaid firma töötajad on pikaajalise töökogemusega omaala spetsialistid, kes läbivad järjepidevalt täiendkoolitusi, on kursis katustevaldkonnas toimuvaga. „Ainult niimoodi saame oma töö tulemustes 100%-selt kindlad olla,“ selgitab ettevõtte juht.

Paljud töötajaid on ettevõttes töötanud 10-20 aastat. „Ehitus ei ole just traditsiooniline ala – õpipoiss ei saa kohe meistriks, vaid on vaja pikalt õppida, harjutada, koolituda. Kuna rahalised katted tehtavatele töödele on ehitusvaldkonnas tänapäeval väga väikesed, siis seepärast ei saa me endale lubada eksimisi. Meie eesmärgiks on ehitada parimas koostöös tellijaga, kvaliteetselt, optimaalse aja ja hinnaga.“

Evari on 1991. aastal loodud ettevõte, millest on tänaseks kasvanud Lõuna-Eesti juhtiv lamekatuste ehitaja. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on uute lamekatuste ehitamine,  soojustamine ning olemasolevate lamekatuste parandamine, remontimine, renoveerimine, rekonstrueerimine.  

Samuti tehakse lamekatustele ülevaatust, hooldust. Vajadusel tehakse lamekatustelt liiglume koristust.  Tehakse ka erinevaid hüdroisolatsioonitöid. OÜ Evari Ehitus teeb koostööd kõigi Eesti suuremate ehitusettevõtetega, kuid OÜ Evari Ehitus klientideks on ka kinnisvara arendajad, ärikinnisvara omanikud, korteriühistud, eramajade omanikud.

www.evari.ee

9 pilti

Foto: Evari Ehitus