31. märts 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas vähendada soojusenergia kulutusi keskkonnasäästlikult?

CTA toodete eesmärk on pakkuda Šveitsi kvaliteedile omaseid pika eluea ja töökindlusega seadmeid, mis sobivad suurepäraselt Põhjamaa kliimasse.
Foto: Soojuskeskus OÜ
Eesti turul leidub eri valikus ja tootjatelt soojuspumpasid, ent sageli ei sobitu enamik neist hoone fassaadiga, tekitavad liialt müra või tunduvad investeeringuna liiga kallid. Kuidas valikute paljususes õiget leida ning millised on üldse uuemad võimalused?

Keskkonnateadlikkuse tõustes suureneb vajadus taastuvenergia ning energeetiliselt mõistlike süsteemilahenduste järele. Fossiilsed kütused tõrjutakse turul kõrvale asendades need sooja tootmist võimaldate seadmetega, levinumad neist soojuspumbad. Võttes aluseks Euroopa Liidu sõlmitud kliima- ja energiakokkulepet, võib alates 2020. aastast ehitada tingimuslikult ainult nullilähedase energiatarbimisega hooneid, ent saavutada seda üksnes ehituskvaliteedi või soojustamise abil ei ole võimalik, sest hoone vajab Põhjamaises kliimas siiski kütteallikat ka siseruumides. Seda enam, et kütteperiood kestab Eestis kuni kaheksa kuud aastas.

Investeering taastuvenergia põhisesse soojatootmise lahendusse on pigem kulukas, mistõttu peab hoolikalt valima nii seadme kui tootja, et saavutada optimaalne tasuvusaeg. Turul olevad nn Aasia tooted võivad esmapilgul ahvatleda heade hindadega, kuid tegelikkuses Eesti kliimasse mitte sobida. Küttearvetelt loodetav rahaline võit ei pruugigi osutuda lõpuks nii suureks, kui algselt loodeti. Seetõttu tasubki eelistada pigem Euroopa või selle lähiümbruse tootjaid, kus tooted üldjuhul välja arendatud karmimate ilmastikutingimustega toime tulemiseks.

Just taolistele tingimustele vastavaid soojuspumpasid pakub Soojuskeskus OÜ – CTA toodete puhul on tegemist Premium-klassi toodetega, mille eesmärk ei olegi turul konkureerida kõige soodsamate lahedustega, vaid pigem pakkuda Šveitsi kvaliteedile omaseid pika eluea ja töökindlusega seadmeid. Seega ei ole vahet, kas tegemist on standardtoote või eksklusiivse, kliendi vajadusi arvestades välja töötatud soojuspumba süsteemiga, eesmärk on ikka sama – et lõpptarbijad oleksid rahul ja kasutaksid vähem fossiilseid ja taastumatuid energiavarusid. CTA soojuspumpade valmistamisel ongi lähtutud energiatõhususest, ökonoomsusest ja keskkonnasõbralikkusest.  

Küttekulu võib väheneda isegi kuni 80%

CTA soojuspumpade ulatus on väga lai. Olgu tegemist uusehitise või renoveeritava hoone, väikese ühepereelamu või suure tööstushoonega – kõikidele rakendustele on sobilik küttelahendus olemas. Kui hoone on renoveerimisel, tasub lisaks muudele näitajatele hinnata ka maja tegelikku soojapidavust, et leida sobiva võimsusega seade. „Kindlasti tuleks müüjale ära mainida ka tavapärased leibkonna harjumused, kuna sellest, mitu korda keegi päeva jooksul soojas vannis või duši all armastab käia, sõltub näiteks vajaliku tarbevee boileri suurus. Jälgima peaks ka toodetele ja nende varuosadele pakutavaid garantiitingimusi,“ kommenteerib Soojuskeskus OÜ tegevjuht Kert Kivistik.

Üheks töökindlamaks ja samas üha enam populaarsust koguvaks lahenduseks on maasoojuspump, mis tasub end ära pigem suurema pindalaga hoonete puhul. CTA tootevalikus on maasoojuspumbad, mille kombineeritud küttevõimsus ulatub pea 4900 kW-ni Üheks eelduseks maasoojuspumba paigaldamisel on aga piisava vaba maa-ala olemasolu, sest peab arvestama, et iga ruutmeetri köetava pinna kohta on vaja ligikaudu kolm ruutmeetrit vaba pinda maakollektori paigaldamiseks. Juhul, kui puudub võimalus horisontaalse kollektori paigaldamiseks, on alati võimalus vertikaalsete puuraukude rajamiseks. Sarnane meetod sobib ideaalselt kortermajadele, mille ümbruses harilikult üleliigset vaba maa-ala väga palju ei ole. CTA maasoojuspumpade valik pakub ka ideaalseid lahendusi kortermajadele, kus inverter-tüüpi ülivaiksed soojuspumbad on võimalik paigutada individuaalselt igasse korterisse, mis tagab sõltumatuse naabritest. Üks, mis kindel – maasoojuspumba paigaldamisega on garanteeritud kokkuhoid küttekuludelt kuni 80%. 

Kui puudub piisav maa-ala maakütte rajamiseks?

Juhul kui küttelahenduse valikul saab määravaks väiksem algne investeering või puudub piisav vaba maa-ala kollektori paigaldamiseks, tasub kaaluda õhk-vesi soojuspumba lahendust. Õhk-vesi soojuspump sobib nii uusehitiste kui ka renoveeritavate hoonete kütmiseks, kuid ka olemasoleva küttesüsteemi täiendamiseks.

Renoveeritavate eramute ja kortermajade puhul räägivad alatasa õhk-vesi soojuspumpade kahjuks esteetiline pool ja ruumipuudus. Kahest osast koosnev süsteem rikub kas fassaadi välisilmet või ei ole selle paigaldamiseks piisavalt ruumi hoone siseosas. CTA uue põlvkonna lahendused aga kaotavad nimetatud probleemid, kuna süsteemil puudub hoone välisküljele või katusele paigaldatav eraldiseisev välisosa. „See on suurepärane lahendus olukorras, kui tegemist on mingisuguse piirangualaga (nt vanalinna muinsuskaitseala), kus ei ole lubatud hoone välisfassaadi rikkuda või ka juhul, kui lihtsalt püütakse säilitada hoone ilusat välisilmet (nt vanad rehielamud, palkmajad),“ lisab Kivistik.

Väiksematesse hoonetesse, kus puudub eraldiseisev seadmeruum või on selle olemasoleva pinna kasutusotstarve muul viisil praktilisem, saab paigaldada vastupidise lahenduse, kus õhk-vesi soojuspumba süsteemil puudub hoones paiknev seadme siseosa. Sellisel juhul on õue paigaldatud seade toru kaudu ühendatud hoones asuva väikese juhtpaneeliga. Nii lahendatakse Kivistiku sõnul probleemivabalt ka kõige kitsamad ruumitingimused hoones.

Õhk-vesi soojuspumba paigaldamise järel võib küttekulu väheneda kuni 75%, kuigi see sõltub paljuski hoone soojapidavusest, asukohast, suurusest ning soovist kasutada soojuspumba jahutamise funktsiooni. Suurim erinevus küttearvetes ilmneb elektriküttelt soojuspumbale üle minnes, kuid märkimisväärne kokkuhoid saavutatakse ka teistelt kütustelt.

Näiteks 150-ruutmeetri suurusel eramajal, kus oli peamiseks kütuseks pellet, kulus aastas keskmiselt sooja saamiseks 1920 eurot. Pärast õhk-vesi soojuspumba paigaldamist vähenes küttekulu kolmveerandi võrra 620 eurole. Aastas säästeti seega 1300 eurot ning paigalduskulu tasaarvestus toimus viie aastaga. Õliküttelt hoiab soojuspumba paigaldamisega samuti kokku. 200-ruutmeetrise eramaja aastaseks küttekuluks kujunes varem 2800 eurot. Elanikud otsustasid paigaldada maasoojuspumba, mis vähendas aastast kulu 2120 euro võrra ehk edaspidi kulus küttele 680 eurot aastas. Projekt tasus end seega vaid nelja aastaga.

Kokkuhoid ei puuduta üksnes era-, vaid ka kortermaju: varasemalt kulus korteritega hoone kütmiseks aastas 8000 l kütteõli, ent pärast õhk-vesi soojuspumbale üleminekut saavutati keskmiseks küttekulude maksumuseks aastas 2200 eurot. Antud juhul toimus paigalduskulude tasaarvestus kolme aastaga.

Müra ei ole enam probleem

Osad turul pakutavad või vanemad soojuspumbad tekitavad liigset müra, ent seegi on CTA pumpade puhul lahendatud. Maasoojuspumpade kompressorid on ülivaiksed ega tekita liigset müra (al 24 dB(A) – võrreldav tasase sosistamisega). Sama vaiksed on ka õhk-vesi soojuspumbad: müratase algab 34 dB(A) (samuti võrreldav sosinaga) juures kõige vaiksematel seadmetel ja lõppeb 60 dB(A) (võrreldav normaalhäälelvestlusega) juures kõige võimsamate seadmete puhul. Seega võib soojuspumba mürataset võrrelda kaasaegse külmkapiga, mis ei segada kodus või kontoris vaikselt toimetamist.

Lisaks unikaalsetele uue põlvkonna lahendustele on CTA pumpadel puhul veel üks suur eelis: Soojuskeskus OÜ pakub kõikidele toodetele kuni 10-12 aasta pikkust täishooldusgarantiid, mis tagab kliendile seadmete pikaajalise ja murevaba töökindluse.

Kellel konkreetsete toodete vastu suurem huvi, avaneb võimalus näha erinevaid lahendusi juba 6. kuni 9. aprillini toimuval messil „Eesti Ehitab 2016“ Eesti Näituste messikeskuse D-hallis, Soojuskeskus OÜ messialal.

Laia valiku kvaliteetseid soojuspumpi leiad Soojuskeskus OÜ kodulehelt SIIT.

 

Foto: Soojuskeskus OÜ
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785