Eesti elamispindade pakkumishindade dünaamikat kajastav KV.EE indeks on samal tasemel, kus see oli ka aasta tagasi. Keskmine pakkumiseloleva elamispinna ruutmeeter maksab täna 805 €/m². Elamispindade pakkumiste arv on langenud aastataguselt 20 855 pakkumiselt tänaseks 20 202 pakkumiseni.

2012. a. I kvartalis väljastasid Eesti pangad eluasemelaene 145 miljoni euro väärtuses. See on 14% aastatagusest enam.

Kevad on iga-aastaselt aeg, mil koduostjad pööravad pilgud maatükkide suunas olgu siis tegemist kriisi või buumiga. Maaturg aktiveerub kevadel, ostjad käivad pakkumisi ülevaatamas ja tehakse tehinguid.

Majanduskeskkonnas, kus toimuvad pidevad muutused mängib üha rohkem rolli investeeringute planeerimine ning investeeringute tagamine. Lisaks hüpoteekidele, kommerts- ning väärtpaberite pantidele kasutatakse sageli ka projektis osaleva või kolmanda isikust äriühingu osaluse panti.

Eluasemelaenude intressimäär langes 2012. a. kvartali lõpuks 3,15 protsendi peale. Nii madalal oli intressimäär mõne kuu lõikes ainult 2005. aastal.

Ei ole vast üllatus, et statistikaameti numbrite alusel asub enamus kasutusloa saanud mitteeluruumidest Harju maakonnas. 2011. a. sai kogu Eestis kasutusloa kokku 720 mitteeluruumi, millest 18% ehk 128 asub Tallinnas ja Harjumaal.

50% kasutusse lubatud eluruumidest on statistikaameti andmetel 2- ja 3-toalised korterid. Valminud 1-toaliste korterite osakaal on järjest kahanenud - neid valmis kõigest 6%. Näiteks 2006. aastal oli valminud eluruumidest 1-toalisi isegi 14%.

Elamispindade turu prognoosimine antud turuseisukorras on keeruline, sest turgu nii tõusu kui languse suunas mõjutavate tegurite jõud on suhteliselt võrdsed.

Ülo Pärnits tõi märtsi lõpus Äripäevas välja, et planeerimisele kuluv aeg on pikk. Tal on õigus. Protsessi pikkust ei mõjuta ainult planeerimisseadus, vaid paljud muud tegurid.

Eesti elamispindade pakkumishindade taset kajastav KV.EE indeks näitab 61,4 punkti. See on täpselt sama palju kui ka aasta tagasi. Seega ei ole aastaga elamispindade pakkumishinnad ei tõusnud ega langenud.

Eesti ehitusettevõtete 2011. a. ehitustööde maht oli statistikaameti andmetel 2,4 miljardit eurot, sellest 1,7 ehitustööd omal jõul.

Ehitusmahuindeks näitab püsivat kasvu. Seda isegi vaatamata etteheidetele, et ehitushind on tõusnud juba liiga kõrgele tasemele, mis ehitusteenuse tellijatele üle jõu käib.

LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing toob välja kõige levinumad vead, mida teeva kinnisvara müüjad. Saksingu hinnangul on väärinfo kasutamine kliendi petmine.

Tallinna ja Eesti korteriturg näitas aasta esimeses kvartalis aktiivseid arenguid. Tehinguid tehti üksjagu palju ja hinnatasemedki on liikunud aastatagusega võrreldes ülespoole. Kui aga võrrelda portaali KV.EE pakkumishindade ja reaalsete tehinguhindade vahet, siis see on endiselt üksjagu lai. Positiivse trendina on vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel kahanemas.

Eesti ettevõtted tegid statistikaameti andmetel 2011. a. jooksul põhivarainvesteeringuid 2,3 miljardi euro väärtuses. Tegemist on sama suure näitajaga, kui näiteks 2008. a.

Maa-ameti andmetel on 2012 aasta esimesed kaks kuud on näidanud nii tehingute arvu kui ka keskmise hinna kasvu. Hinna poolest on eluaseme keskmine  ruutmeetri hind jõudnud tagasi 2005 aasta tasemele.

Kinnisvaraturul tegutsemist oluliselt mõjutav majandususaldusindeks on suhteliselt kõrgel tasemel, kuid viimase aasta trend on pigem negatiivne.

Eesti Standardikeskuse poolt on vastu võetud kinnisvaravahendust reguleeriv standard. Siiani pole see laiemat kõlapinda leidnud. Uus Maa kinnisvarabüroo elamispindade juht Elari Tamm toob välja kliendi jaoks kõige olulisemad punktid, millistest reeglitest peavad kõik maaklerid kinni pidama.

Eesti elamispindade pakkumishindade indikaator KV.EE indeks jätkab horisontaalset liikumist näidates 62,2 punkti taset. Aastane indeksi muutus jääb alla ühe protsendi.

2011. a. IV kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 240 mitteeluruumi kogupindalaga 98 000 m2. Aastaga vähenesid need numbrid ligi viiendiku võrra.