Online intervjuu: AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink

Ei arva, et korruptsioon oleks Eestis toimuvate hangete puhul nii suureks probleemiks nagu meedia kaudu võib paista. Usun, et ka koostöö riiklike tellijate ja ehitajate vahel läheb tasapisi järjest paremaks.

Täna ei ole laual teistsuguseid stsenaariume Merko Ehitus Eesti osas kui see, et Merko valdusfirma jääb ehitusettevõtte ainuomanikuks. Merko Ehitus Eesti on tugev ehitusettevõte, mis moodustab suurema osa meie ehitusärist ka lähiaastatel.

Viimaste aastate suured kõikumised ehitusturul nii ehitusmahtude, sisendhindade kui finantseerimistingimuste osas on olnud tõeliseks ellujäämiskursuseks. Ehkki see on ehitussektori majandustulemusi mõjutanud negatiivselt, annavad saadud kogemused kindlust, et Merko ettevõtted tulevad toime ka uute kriisidega. Samas usun, et praegune euroala võlakriis järk-järgult laheneb ja 1929. aasta majanduskriisiga sarnast olukorda ei teki.

Ettevõtte tulemuste osas ma ei spekuleeri. Muudatuste pikemaks eesmärgiks on luua paremad eeldused investeeritud kapitali tootlikkuse parandamiseks. On selge, et lühiajaliselt ei pruugi muudatused iseenesest seda tagada. Eks enamik suurematest ettevõtetest otsivad pidevalt sobivat juhtimismudelit sõltuvalt olukorrast. Mina nimetaksin seda lokaalse optimumi nihutamiseks. Ehk, kui olemasolev juhtimisstruktuur ei taga omanike arvates piisavalt kiiret kohanemist muutunud turusituatsiooniga, siis on üheks lahenduseks juhtimisstruktuuri muutmine. Võimekus kohaneda on ettevõtetele üks olulistest teguritest et püsida pikaajaliselt konkurentsis.

On tõsi, et erinevalt Tallinnast ja Vilniusest ei ole Riias võrreldavat büroopindade turgu tekkinud. Mis on iseenesest kummaline, kuna Riia on kaks korda suurem linn. Merko on igatahes valmis ka Riias kvaliteetseid büroohooneid ehitama, nagu näiteks Swedbanki Riia peakontor, ent kahjuks ma ei usu siin liiga kiireid positiivseid arenguid. Üks võtmeküsimusi on ikkagi Läti majanduse olukorra paranemine.

Seda on minu teada arutatud ka varem, ent ehitusbuumi aegse kiire kasvu ja kõrgete kasumimarginaalide perioodil ei olnud rahade juhtimise suurem tsentraliseeritus nii oluline.

Merko kontsern annab Baltikumis tööd üle 900-le inimesele. Eestis on Merko palgal umbes 100 betoonimeest ja 60 vee- ja kanalitrasside rajajat.

Täna on avaliku sektori tellimuste osa ehitusturul hinnanguliselt 70%, millest suur osa põhineb Euroopa Liidu struktuurfondide kaasfinantseerimisel. Suur osa nendest rahadest on veel kasutamata. Milliseks kujuneb kaasfinantseerimine uue (2014-2020) finantsperspektiivi alusel, pole täna veel päris selge. Mingi osa siiski ilmselt suunatakse transpordi taristu arendusse, osa energiasäästu jne. Aga ehitusettevõtetel tuleb valmis olla eurorahade järk-järguliseks vähenemiseks. Loodetavasti selleks ajaks suureneb eratellijate osatähtsus, kus Merko on olnud traditsiooniliselt tugev.

Klientide hulgas läbiviidud küsitluse kohaselt hindavad nad kõrgelt Merko korterite kvaliteeti ja ka Merko suhtlemist klientidega garantiiperioodil. Korterite tehniliste lahenduste täiustamisele pööratakse meie ehitusettevõtetes väga suurt tähelepanu.

Ega see nii suur kannapööre vast ei olegi, kui võib esmapilgul tunduda. Valdusfirma poolelt on minu asi rohkem kapitali tootluse parandamise võimaluste leidmise, bilansi struktuuri ja strateegilisema poolega tegeleda. Kuna varem töötasin panganduses ja et suur osa pankade laenuportfellist on seotud kinnisvara ja ehituse finantseerimisega, siis valdkond ei ole ka päris tundmatu.

Ehitusfirma puhul paistavad väljastpoolt vaadates silma eelkõige töö tulemused ehk ehitatud ja arendatud objektid. Seestpoolt näed neid professionaalseid ja pühendunud inimesi kes selle kõige taga on. Väljast ei paista ka see, kuidas see keerukas projektijuhtimise masinavärk tegelikkuses töötab, alates raha, ressursi ja töö planeerimisest, projekteerimisest kuni ehitise valmimiseni välja.

Hindan väljavaateid ehitusmahtude osas stabiilseks võrreldes 2011. aastaga ja uute tellimuste saamisel jätkuvalt konkurentsitihedaks. Merko teostamata ehitusobjektide portfelli maht oli 3. kvartali lõpu seisuga ca 200 miljonit eurot, mis tagab stabiilse töövoo ka lähiaastail. Usume, et sisendhindade tase stabiliseerub ja sellist sisendhindade volatiilsust nagu 2009-2010 ei tule. Et tarbijate kindlustunne on viimaste kvartalite jooksul langenud, siis ilmselt jätkub see ka lähikvartalite jooksul, mistõttu suurte elamuarenduste osas oleme ettevaatlikud. Samas usume, et uute kvaliteetsete büroopindade turul on nõudlus tasapisi paranemas.

Väljakutsed Merko jaoks - kasumlikkuse parandamine ehitustegevuses, kus juba näeme positiivseid märke. Samuti on väljakutseks arenduseks mõeldud kinnistute portfelli viimine optimaalsele tasemele ja leida sobiv pikaajaline strateegia Leedu turul.

Merko on endiselt Baltikumi suuremate ehitusettevõtete seas. SIA Merks on Lätis turuliidrite seas eelkõige eratellijate osas ja loodame tugevdada oma positsiooni ka avalikus sektoris. Leedus on Merko Statyba positsioon olnud suhteliselt nõrgem ja seal oleme keerulisemate objektide puhul kasutanud peamiselt Eesti oskusteavet. Täna keskenduvad meie ehitusettevõtted koduturgudele Balti riikides. Aga endiselt peame perspektiivseks jälgida võimalusi Peterburis ja mõnedes teistes Venemaa linnades.

Solarise keskusega on antud küsimuses erimeelsused tänaseks lahendatud.

Tegemist on Balsiu koolimaja ehitusega, mis selle kõrge auhinna pälvis. See on kahtlemata suur tunnustus Merko ehitajate töö kvaliteedile ja loodame, et see aitab kaasa uute tellimuste saamisel Leedu turul.

Kuna andmed puuduvad, siis sellist hinnangut on raske anda. Ise olen seda meelt, et maksukäitumine on Eestis aastatega järjest paranenud ja maksuhalduri efetiivne tegutsemine on maksudest kõrvalehoidmise võimalusi vähendanud.

On tõsi, et taristuehitus moodustab täna suure osa Eesti suuremate ehitusettevõtete käibest. Nii ka Merko puhul. Suuremate ja keerulisemate taristuobjektide osas on Merko edukalt osalenud riigihangetel ja näeme enda positsiooni selles valdkonnas jätkuvalt tugevana. Teedeehituses on Merko ettevõtted oma positsiooni samuti viimastel aastatel parandanud. Lätis ja Leedus ei ole Merko ettevõtetel seni õnnestunud sama edukalt riigihangetel osaleda. Soomes Merko täna ei tegutse.

Loodetavasti saavad erimeelsused lähiajal lahendatud.

Ehituse sisendhindade prognoosimine on tõesti olnud suur väljakutse viimastel aastatel. 2009. aastal vähenes ehitusturu maht võrreldes eelmise aastaga Eestis ca 37%, Lätis ja Leedus ca 50%. Selle tulemusena alltöövõtjate hinnad kiiresti langesid, ent hakkasid 2010. aastal majanduse taastudes taas kasvama. Sellist kiiret hinnamuutust oli väga raske prognoosida. Samuti mõjutas sisendhindasid oluliselt bituumeni hinnatõus. Lähiaastatel analoogset volatiilsust me ei prognoosi ja usume, et sisendhinnad üldiselt stabiliseeruvad. Samas mõjutavad sisendhindasid näiteks muudatused erimärgistatud kütuse kasutamises, samuti võib kiire nõudluse kasv hoonete soojustustööde osas viia alltöövõtjate hindade tõusule.

Saan siin öelda vaid seda, et Läti ja Leedu turul ei ole Merko ettevõtetel seni õnnestunud saavutada samaväärset positsiooni riigihangetel kui Eestis vaatamata sellele, et nendel turgudel on tegutsetud alates 1998. aastast.

Kui rääkida peatöövõtust, siis täna on enamik Eesti suurematest ehitusettevõtetest keskendunud siiski Eesti turule ja erilist rebimist naaberturgude pärast ei toimu. Merko ettevõtted konkureerivad Lätis ja Leedus eelkõige kohalike ehitusettevõtetega.

Likviidsuse hoidmise olulisust ei tohi kunagi alahinnata, eriti headel aegadel, sest olukord võib kiiresti muutuda. Globaalsete finantsturgude mõju majandusele on suurem kui me seda igapäevaselt tajume ja muutustega majanduse rahastamisel tuleb kiiresti kohaneda. Rasketel aegadel katkestatud kokkulepped ja kahjustatud suhted maksavad kätte kui kriisiaeg läbi saab.