E-lahenduste puudus pidurdab ehitussektori arengut

Merylin Rüütli
Merylin Rüütli

Ehitusvaldkond on oluline majandusharu, mille maht on ligi 7% meie sisemajanduse kogutoodangust. Paraku näitab statistika, et vaid kolmandikku sektori tööajast kasuatatakse produktiivselt ja see, et ehitus läheb üle tähtaja on norm, mitte erand.

On üsna tavaline, et ehituskulud on tellija jaoks prognoosimatud ja kõiguvad projekti vältel isegi kuni viiendiku võrra. Need ei ole õnneks siiski vaid Eesti probleemid. Tähtajast läheb globaalselt üle 75% ehitusobjektidest ning liigset bürokraatiat leidub ka mujal. Sellise ebaefektiivsuse hind on aga kõrge ning kinni peab kulu maksma ikka kas kinnisvara omanik, ostja või üürnik.

Need probleemid ei ole aga vältimatud. Suurele osale ehitusvaldkonna tõbedest oleks heaks ravimiks digitaliseerimine. 2014. aastal McGraw Hill Constructionsi poolt läbi viidud globaalne uuring kinnitas, et BIM (Building Information Modelling) e-lahenduste rakendamine on muutnud ehitussektori oluliselt tõhusamaks. Näiteks tõid uuringus osalenud enam kui seitsmesajast vastanust paljud välja, et e-lahendused on aidanud vähendada vigade hulka (41% vastanutest), tõhustanud koostööd (35% vastanutest) ja vähendanud tööde dubleerimist või uuesti teostamise vajadust (31% vastanutest). Samuti tõid vastanud e-lahenduste eelistena välja parema kulude prognoositavuse ja lühenenud kooskõlastusringid.

Uutesse lahendustesse investeeritakse üle poole miljoni

E-ehituse valdkond on Eestis ajale jalgu jäänud ja pidurdab sektori arengut. Kogu ehitise elukaart hõlmavaid kaasaegseid digilahendusi, mis oleksid ühtviisi kasutatavad kõigi ehitusvaldkonna ettevõtete ja organisatsioonide poolt, lihtsalt ei olegi. Näiteks võis hiljaaegu meediast lugeda ühe ehitusettevõtte markantset näidet kuidas sobiva e-keskkonna puudumisel kasutatakse infovahetuseks ja dokumentatsiooni säilitamiseks Dropboxi pilveteenust.

Kuigi võimekamad ehitusettevõtted on loonud enda tarbeks erinevaid e-lahendusi, ei ole turul selget standardit siiski välja kujunenud ja kesksest infosüsteemist ollakse täna veel väga kaugel. Nii kulubki päevast päeva liiga palju raha, tööjõuressurssi ja paraku ka ehitusmaterjali, mis võiks jääda läbimõeldud e-lahenduste toel kulutamata.

Lähiaastatel astub Eesti ehitusvaldkond selles osas suure sammu edasi. EAS, riigisektor ja erinevad ettevõtted ning organisatsioonid on pannud seljad kokku, et tuua ka ehitussektor tänapäeva. Aasta algul tööd alustanud digitaalehituse klastril on kolme aasta jooksul plaanis investeerida 600 000 eurot, millest poole panustab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalarengu Fondist ja teise ettevõtted ise. Eestil on väga head eeldused, et sarnaselt näiteks e-riigile ning e-tervisele saaksime maailmas teenäitajaks ka e-ehituse vallas.

 

Osale arutelus

  • Merylin Rüütli
    Digitaalehituse klastri üks asutajaid
    AB Projekt Kuubis juhataja

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed