Ehituse märksõnad aastal 2016

Mis võiks olla suunad või teemad, mis 2016. aastal ehitussektorit edasi võiks viia? Ehitusuudised.ee pani ette märksõnad alanud aastaks, mis võiks muuta või arendada Eesti Ehitussektorit. Ehitusuudised ei pretendeeri sellega lõplikule tõele vaid esitab endapoolse nägemuse.

IT integratsioon

Eelmise aasta lõpupoole võis vihjamisi erinevatest ehitusvaldkonna ettekannetest kuulda karjuvat vajadust infotehnoloogia ja ehitusvaldkonna koostöö osas. Paratamatult kasvab meile peale põlvkond, kes on harjunud jooni tõmbama mitte pliiatsiga, vaid näpuga või kasutades programmeerimiskeelt. See ei tähenda kindlasti, et vanad võtted tuleb unustada, vaid pigem otsida parimat vana ja uue sünergiat. Siin ei saa rääkida vaid BIMist ja mudelprojekteerimisest, vaid valdkondi ehituses, kus ei ole veel IT võimalusi ära kasutada on ilmselt palju. Näiteks võib tuua kasvõi kõige lähemast minevikust (2015. aasta lõpp -toim) Tartu ülikooli teadlaste saavutuse, kus loodi ülitõhus soojustagastusega ventilatsiooniaparaat, mida saab juhtida nutitelefonist.

IT ja ehituse koostöö ei ole kindlasti vajalik mängulusti ja uute vidinate tarbeks, vaid seda sunnib konkurents. Kui vaadata, millega tegelevad juhtivad riigid oma ehituses, siis IT ja ehitussektori integratsioon on kindlasti üks põhisuundadest.

Pea kõikidele välisdelegatsioonidele, kes külastavad Eesti riiki, viiakse otsejoones Demokeskusesse. Miks ei võiks luua ehitusvaldkond juba lähitulevikus oma demokeskuse, kus parimaid ja maailma konkurentsi muutvaid saavutusi näidata või teha seda juba paljukülastatava Demokeskusega koos.

Green (ingl.k roheline– toim)

Roheline mõtlemine ehituses, liginullenergia kohustus, ei ole enam uudis, vaid paratamatus selle kõige paremas mõistes. Seda võib kaudselt otse lugeda ka viimasest ülemaailmsest kliimaleppest.

Olles kuulnud erinevaid arvamusi poolt ja vastu, siis suurt pilti arvestades ei saa üle ega ümber rohelisest mõtlemisest, mis veel mõni aasta tagasi tundus olevat ainult entusiastide pärusmaa. Tänasel päeval ja tulevikus ei ole see entusiastide liikumine vaid reaalne ärivõimalus ja -eelis.

Saksamaal pandi vetikad fassaadidel soojust tootma, Hollandis rajati elektrit tootev kergliiklustee, Tallinnas asub täiesti toimiv soojustrassidest eraldatud büroohoone, taastuvenergia toetused hoonetele said otsa vaid loetud tundidega, müüki tuleb küttekuludeta energiatõhus linnamaja Tallinna kesklinna piirkonnas. Need on näited ja indikaatorid, et roheline mõtlemine ehituses toimib ka Eestis, mitte ei ole mõeldud ainult lõunamaalastele. Rohelisse ehitusse ei panusta enam väike grupp inimesi, vaid suured väärikad arendajad, ehitajad, materjalitootjad, elementtootjad, tellijad ja teadusasutused.

Eestis on suurepärane keskkond, et luua väga toimivaid ehituslahendusi, mis võimaldavad hoonetel ise hakkama saada. Meil on külm, meil on tuult, meil on päevad osa aastast pikemad kui suurematel laiuskraadidel. Kaasaegseid hooneid ei saa vaadata pelgalt kommunaaltasude kuluallikana, kaasaegne ehitis on potentsiaalne kütte-, jahutus- või energiaallikas.

Kõik algsed unikaalsed lahendused on olnud loomulikult kallid, kuid seda siiski vaid alguses. Ja miks peakski Eesti ehitussektor ennast piiri taha odavalt müüma.

Tõhusad protsessid

Efektiivsusest on räägitud juba mitu aastat järjest. Kuid olles kuulnud efektiivsuse osa erinevaid vastuväiteid, siis peab siinkoha täpsustama, et efektiivsust ei tooda pelgalt masinaid, vaid ikkagi inimesed. Tahame või mitte, on inimesed siiski need loovad oma tegevusega protsesse, mis toodavad klientidele rohkem või vähem väärtust. Ebaefektiivsed protsessid aitavad parkau luua kultuuri, mis ei õpi. Isegi mitte siis, kui ettevõttel on näiteks ISO sertifikaat, kus on juba teisel leheküljel kirjas standardina õppiv organisatsioon. Kui vaadata suuremat pilti, siis kas Eesti ehitussektor läbiks tervikuna selle sama ISO auditi või mitte? Kui mitte, siis panustame sellele, et nõrgim lüli või pudelikael üles leida ja tõhusamaks muuta. Kui keskendutakse väärtuse loomise otsimisele, siis on vaid aja küsimus, millal väärtuspõhisus on standardiks.

Erinevalt teistest sektoritest on ehitussektor tervikuna maailmas viimase viiekümne aasta jooksul oma efektiivsust kasvatanud aeglaselt. On küll ükskuid ettevõtteid, kes on pannud eesmärgiks lõpetada oma objektid või muud tööd ennetähtaegselt, kuid see ei tõsta keskmist siiski kuigi kõrgemale. Efektiivsust ja tõhusust saab kasvatada koostöös kogu väärtusahela kõikide osapooltega ning õnneks osapooli jagub ka meil siin Eestis piisavalt.

Kultuuri ja protsesside tõhusamaks muutmine on küll väljakutse, kuid mitte võimatu. Suur roll eestvedajatel, kes teemasse usuvad ja kui ei tea, kust otsast alustada, siis kõige lihtsam on alustada sealt, kus me tegelikult oleme. Siin ei saa ka kõrvaltvaatajaks jääda riik, kelle ülesanne on tegelikult aru saada, millises seisus ollakse, sest muidu on suur oht mängida jätkuvalt vähenevate eurotoetustega hasartmängurina.

Kindlasti ei saa kitsalt keskenduda märksõnadele kitsalt, vaid kõik esitatud märksõnad on omavahel seotud ning teineteist toetavad. Samuti on igaühel võimalus teha oma nimistu.

Leidkem sel aastal üles see tarkus, mis aitab saavutada edu ja tõmmata eduelamustesse kaasa ka oma partnerid.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

DEROSSI OÜ otsib PROJEKTIJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

05. november 2017

Ehituse erilehed