25. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

3. detsembril toimub Tallinnas Swissotelis Eesti Ehituskonverents 2015, kus arutatakse täpsemalt ehitussektori üleseid strateegiaid. Konverentsile on end kirja pannud mõjukad ehitusettevõtete omanikud, juhid ja võtmeisikud.

Veel sel nädalal kehtib konverensile soodusregistreerimise võimalus.

Vaata lähemalt konverentsi kodulehelt.

Neile, kes ehmatasid nüüd ära, et mis asi see BIM on, meeldetuletuseks, et BIM (building information modeling, eesti keeles ehituse infomudel) või veidi laiemas mõttes VDCM (virtual design, construction and facility management), on eesrindlikes maades kiirelt leviv, kaasaegsetel IT lahendustel ja 3D mudelil baseeruv koostööprotsess läbi ehitise kogu elukaare.

Neile, kes ehmatasid ära selle tõttu, et kas meil tõesti valitseb korruptsioon, siis rahustuseks, et pealkirjas oleva lause ütles minu kolleegile mõni aasta tagasi Autodesk Community Venemaa ekspert, kui nad kohtusid BIM-teemalisel konverentsil Moskvas. Muide, pea samu sõnu kasutas Bakuu peaarhitekt, kui oli kuulanud ära meie mudelis projekteerimise kogemused. Miks? Sest BIM teeb protsessi nii läbipaistavaks, et peita ei saa midagi.

Ühendkuningriikide ja USA uurimused näitavad, et 30% ehitusest on ümbertegemine, töötajaid kasutatakse 40-50% efektiivsusega, puuduste likvideerimiseks kulub kuni 6% projekti kogumaksumusest. 10% materjalidest läheb raisku. Ja seda riikides, kus kapitalism ja kasum on ehitusprotsessi timminud aastakümneid.

Seevastu erinevad hinnangud ja kogemused on näidanud, et BIM´i kasutades väheneb raiskamine ja tõuseb efektiivsus kuni 20%. Ei usu? Lisan graafiku mis näitab, et viimase 50 aasta jooksul on produktiivsus tööstuses suurenenud 200%, ehitus aga püsib stabiilses nulltrendis. Mis oleks siis need tühised 20% tõusu?

Ühendkuningriikides 2011. aastal vastu võetud riiklik ehitusstrateegia sätestab, et alates 2016. aastast tuleb riigi ehitushangetes juurutada ehitusinfo BIM modelleerimist. Sarnased eesmärgid on seadnud USA, Soome, Norra, Taani, Singapur, Austraalia. Arengukavade loomist on alustanud Saksamaa ja Prantsusmaa. E-ehitus kogub tuure.

Aasta tagasi korraldasime BIM-teemalise konverentsi „Uus koostööarhitektuur“, et raputada lahti meie konservatiivne ja innovatsiooni pelgav ehitusvaldkond. Konverents oli rahvusvaheline, peaesinejaks Paul Morrell, UK valitsuse nõunik, kes vastutas eelmainitud strateegia ja BIM juurutamise eest oma riigis. Kaks korda aastas kandis ta tulemustest ette otse UK valitsusele.

Paul polnud kitsi, Eestisse jõudes olid tal kaasas ettepanekud ka meie valitsusele. Et kui juba nii kaugele lennata, võiks ju innovaatilise riigi otsustajatele UK kogemustest rääkida. Kui me siis Paul Morrelliga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse sisse, ei olnud meid kedagi vastu võtmas.

Istusime pool tundi tühjas nõupidamiste ruumis ja ootasime. Miks? Sest majas ei leitud ühtegi UK nõuniku tasemel inimest. Ei, mitte kogemuste ja mõistuse, vaid pagunite mõttes. Mitte ühtegi, kes vastutaks ehitusvaldkonna üle, mis moodustab 8% SKT’st, 9% tööhõivest, 50% riiklikust energiatarbimisest.

Eesti ehitus on aeglaselt pöördumas uuenduste teele.

Ees sammuvad arhitektid-insenerid, kõrgkoolid, pead kergitavad eesrindlikumad ehitusettevõtted ja tellijad. Töötavad kaootilised entusiastide grupid. Kõik see meenutab liiklust sajandite alguses, kus igaüks putitab endale ise liiklusvahendi ja sõidab enda meelest kõige õigemas suunas ilma reeglite ja liiklusmärkideta. Aga vaja oleks juhtimist, suunamist, eesmärkide püstitamist, innovatsiooni soodustavat tehnilist ja õiguslikku raamistikku, seaduseid ja norme. Vaja oleks ühtset jõulist strateegilist juhtimist. Muidu jookseb initsiatiiv tühja ja üksikuid lappe hiljem süsteemiks kokku õmmelda võib olla vaevarikas või isegi võimatu.

Poliitikud, üliinnovaatilise e-riigi valitsusjuht, kes vastab järgmistel valimistel lihtsale küsimusele – miks raisatakse rahva raha ja laristatakse 20% meie niigi nappidest ressurssidest? Ressurssidest, mis moodustavad 8% SKT’st ja 50% energiatarbimisest.

Ei usu nii suuri arve? Vaadake siis UK ja USA kogemust. Ikka ei usu? Pöördugem siis talupojamõistuse poole. Tegelikult ei ole siin midagi uut, tegu on ammuse vanasõnaga digitaalsel kujul – 9 korda mõõda, 1 kord lõika. Ainult et kui vanadel aegadel mõõdeti 9 päeva ja lõigati 1 päev, siis nüüd, arvutite, mudelite ja pilvede ajastul toimub mõõtmine 0,9 sekundit ja lõikamine 1 päev. Kokkuhoid 90%. Peaasi et oleks tahet, mõistust ja vahendeid.

Jääb veel pealkirja peidetud küsimus. Miks meil ei ole ehituse innovatsiooni soosivat ühtset, strateegilist, riiklikku juhtimist?

Autor: Jüri Rass Novarc Group AS juhatuse esimees Digitaalehituse klastri juhatuse liige