Kuni valitseb korruptsioon, ei ole meil tehnoloogiaga midagi teha

Seevastu erinevad hinnangud ja kogemused on näidanud, et BIM´i kasutades väheneb raiskamine ja tõuseb efektiivsus kuni 20%. Ei usu? Lisan graafiku mis näitab, et viimase 50 aasta jooksul on produktiivsus tööstuses suurenenud 200%, ehitus aga püsib stabiilses nulltrendis. Mis oleks siis need tühised 20% tõusu?

Ühendkuningriikides 2011. aastal vastu võetud riiklik ehitusstrateegia sätestab, et alates 2016. aastast tuleb riigi ehitushangetes juurutada ehitusinfo BIM modelleerimist. Sarnased eesmärgid on seadnud USA, Soome, Norra, Taani, Singapur, Austraalia. Arengukavade loomist on alustanud Saksamaa ja Prantsusmaa. E-ehitus kogub tuure.

Aasta tagasi korraldasime BIM-teemalise konverentsi „Uus koostööarhitektuur“, et raputada lahti meie konservatiivne ja innovatsiooni pelgav ehitusvaldkond. Konverents oli rahvusvaheline, peaesinejaks Paul Morrell, UK valitsuse nõunik, kes vastutas eelmainitud strateegia ja BIM juurutamise eest oma riigis. Kaks korda aastas kandis ta tulemustest ette otse UK valitsusele.

Paul polnud kitsi, Eestisse jõudes olid tal kaasas ettepanekud ka meie valitsusele. Et kui juba nii kaugele lennata, võiks ju innovaatilise riigi otsustajatele UK kogemustest rääkida. Kui me siis Paul Morrelliga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse sisse, ei olnud meid kedagi vastu võtmas.

Istusime pool tundi tühjas nõupidamiste ruumis ja ootasime. Miks? Sest majas ei leitud ühtegi UK nõuniku tasemel inimest. Ei, mitte kogemuste ja mõistuse, vaid pagunite mõttes. Mitte ühtegi, kes vastutaks ehitusvaldkonna üle, mis moodustab 8% SKT’st, 9% tööhõivest, 50% riiklikust energiatarbimisest.

Eesti ehitus on aeglaselt pöördumas uuenduste teele.

Ees sammuvad arhitektid-insenerid, kõrgkoolid, pead kergitavad eesrindlikumad ehitusettevõtted ja tellijad. Töötavad kaootilised entusiastide grupid. Kõik see meenutab liiklust sajandite alguses, kus igaüks putitab endale ise liiklusvahendi ja sõidab enda meelest kõige õigemas suunas ilma reeglite ja liiklusmärkideta. Aga vaja oleks juhtimist, suunamist, eesmärkide püstitamist, innovatsiooni soodustavat tehnilist ja õiguslikku raamistikku, seaduseid ja norme. Vaja oleks ühtset jõulist strateegilist juhtimist. Muidu jookseb initsiatiiv tühja ja üksikuid lappe hiljem süsteemiks kokku õmmelda võib olla vaevarikas või isegi võimatu.

Poliitikud, üliinnovaatilise e-riigi valitsusjuht, kes vastab järgmistel valimistel lihtsale küsimusele – miks raisatakse rahva raha ja laristatakse 20% meie niigi nappidest ressurssidest? Ressurssidest, mis moodustavad 8% SKT’st ja 50% energiatarbimisest.