Mida me seekord valesti tegime, et hanke võitsime - küsitakse vahel riigihangetel irooniliselt. Milliseid nõudeid saab aga hankija pakkuja vastu esitada, kui keeldutakse hankelepingu sõlmimisest ehk teisisõnu võetakse oma pakkumus tagasi, analüüsivad Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Häli Jürimäe.
Hankeleping
  • Hankeleping
  • Foto: Raul Mee
Hea teada
Advokaadibüroo Aivar Pilv korraldab koos Äripäeva teabekirjastusega 20. mail 2015. a Sokos Viru Hotellis seminari  “Ideid praktikutelt: milline on efektiivne riigihange?“. Täpsem teave http://goo.gl/dWFbJZ
Vastuse küsimusele annab riigihangete seaduse § 53 lg 2 ja lg 3, mille järgi on hankijal õigus esitada pakkujale kahjunõue kui pakkumus võetakse tagasi hankijast mitteolenevatel põhjustel. Kui hankija on ise põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega pakkumuse tagasi võtmise, siis kahju hüvitamist nõuda ei saa.
Riigihangete seaduse järgi eristatakse kahjunõude esitamisel seda, kas edukaks tunnistatakse madalaima hinnaga pakkumine või hanke võitmise kriteeriumiks on majanduslikult soodsaim pakkumine.
RHS § 53 lg-st 1 tuleneb, et kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi:
Senises kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kahjuhüvitist võivad vähendada hankija poolt saadav kasu, hankija enda osa kahju tekkimisel või suurenemisel või kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku ehk pakkumuse tagasivõtnud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu, arvestades kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda ning kindlustuse olemasolu (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-194-13, p 12).
Argument, et hankija sai raha hanketöödeks kolmandalt isikult ja saadud rahast piisas ka hinna poolest järgmisele pakkujale tööde eest tasumiseks, ei ole kohtupraktikas andnud alust jätta kahjuhüvitist välja mõistmata. Samuti ei oma üldreeglina hüvitise suuruse määramisel tähendust, millistest allikatest finantseeritakse hankelepingus märgitud tööde tegemist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-14, p 20).
Ühispakkujatel on oluline tähele panna, et ühispakkujad saavad keelduda hankelepingu sõlmimisest kahju hüvitamise kohustuseta ainult siis, kui ühe pakkuja kõrvaldamise tõttu ei vasta ka nemad kui pakkujad või ühispakkumus tervikuna enam hanke tingimustele (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-13, p 14). Kui ühe ühispakkuja kõrvaldamise tulemusena vastavad teised ühispakkujad ja nende pakkumus kõikidele tingimustele ning nad suudavad täita kõiki pakkumuses nimetatud kohustusi, ei saa neid hankemenetlusest kõrvaldada ning nende pakkumuse edukaks tunnistamise korral saab nendega hankelepingu sõlmida.
Autor: Britta Oltjer Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat, partner Häli Jürimäe Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.08.26, 14:29
Ridaelamu elanik eeldab korteriga võrreldes suuremat privaatsust
Uuesalu on noor, arenev ja looduskeskne küla Tallinna lähedal Rae vallas Tartu ja Viljandi maantee vahelisel alal, kuhu on kodu leidnud enam kui 300 leibkonda. Suure osa sealsetest majadest ehitas Tartal Grupp ja ettevõtte kinnisvara projektijuht Ard Ernits rääkis pisut ka elamute ehitusprotsessist Põdra tee ridaelamute näitel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele