Tarbe: Välja on tulnud kellumeeste seadus

Tõnis Tarbe
Tõnis Tarbe

Eesti Arhitektide Liidu kutsekomisjoni liige ja Eesti Projektbüroode Liidu aseesimees Tõnis Tarbe hinnangul on uue ehitus- ja projekteerimisseaduse puhul supp keedetud, aga lahjaks on jäänud - klimbid puha kadunud.

Jätkub Tõnis Tarbe kommentaar:

Seaduse tekst ei anna tervikülevaadet inimesele. Ehitusprotsess on palju pikem, seda ei selgita valminud seadus ning seletuskirjas pole piisavalt ka välja toodud. Näiteks ehituse mõiste all pole aru saada, kas tehnosüsteemide ehitus on ehitamine.

Hea on, et valminud ehitusseadustik on üks tervik, mis kirjeldab ehitamist tervikuna, see on hea, õige ja arendav. Seal on projekteerimis- ja teede osa, infrastruktuuri osa, elektritööd. Samas tundub, et vähe on kaasatud spetsialiste. Mõlema seadusega kaasati laia spektrit, tehti formaalsed küsitlused, kuid neid pole kuulatud.

Arhitektide Liit (EAL) palus seaduse vastuvõtmist edasi lükata, et seda veel täiendada, täpsustada, teha tekstidesse muudatused, mis hõlbustaksid arusaamist. Ettepanekuid tegid planeerijate ühing, ehitusettevõtjate liit, linnade liit, kuni presidendini välja on esitatud ettepanekuid. Planeerijate Ühingul oli üle saja ettepaneku, pole piisavalt ära kuulatud spetsialiste - juriidiliselt on seadused pädevad aga oma sisu poolest pole.

Paragrahvis 5, kus kirjeldatakse, mis on ehitusprojekt, ei saa üheselt aru, kas see on kohustuslik või mitte, kas ta on ehituse alus või mitte? Lihtsad asjad on - definitsioon on, aga mis selle loomaga peale hakatakse, kas seda süüakse elusalt või surnult, seda ei tea.

Määrused toovad ehk selguse

Kui ministrid, kes vastutavad oma alalõikude eest, allkirjastavad määrused, siis võib olukord rohkem selgineda. Tuleb vaadata, millised on need määrused, kas nad suudavad neid lünki parandada või mitte. Asi kas läheb paremaks või vastupidi.

On toredaid lauseid, näiteks heade tavade kirjeldus, aga pole kirjeldust lähemalt. Seaduses on tekst, mis toob juurde segadust ja vaidlusi. Kas meil on välja kujunenud hea tava? Vaidluste korral hakkavad tegelema eksperdid ja see toob kaasa aja- ja rahakulu.

Näiteks ohutuse paragrahv 8, ehitusega seotud muu tegevus. Näiteks me ei tea, kas ehitise projekt on ehitise osa või liigitub muu tegevuse alla. Seaduse mõttes on ehitise arhitekti ja ehitusinseneri mõte seaduses devalveerunud. Tehnosüsteemide mõistetes ei saa aru, kas see on ehitis või mitte, kas selle tegemiseks peab olema projekt või mitte? Tõenäoliselt on ikka nõu küsitud, sest ringkirjadele on vastatud, aga pole arvestatud nende ettepanekutega. Pigem on sõnastatud eriala mittetundavate inimeste poolt, kahtlemata on juriidilise poole pealt asi korras, aga sisu pole paika saadud.

Suurema kaalu on seaduses saanud ohutuse teema. Tõenäoliselt läheb ohutuse tagamise protsess pikemaks. KOVid teevad ehitusmäärusi ning eks nad kirjeldavad neid tulevikus. Täna seda poolt ei ole ja parasjagu segadust on üleval. Näiteks ehitusprojekti eelprojektifaasis tehakse ja väljastatakse ehitusekspertiis. Hoone ei ole sel määral veel projekteeritud, et otsustada ehitusohutuse üle.

Siin pole öeldud, millises faasis projekt tuleb esitada. Seadus jätab ka lahtiseks, millistel juhtudel tuleb teha ekspertiis ja millistel tingimustel vajadus tekib. Täna ma ei oska öelda, kas ta tuleb välja mingis alamaktis või mitte.

Pädevuse tingimused on lünklikud

Imestama paneb, et seaduse tekstides pole ehitajate pädevusnõuete kõrval arhitektide- ja planeerijat pädevust kirjeldatud. Kas ühiskond arvab, et arhitektid on nii pädevad või vastupidi, et nad on nii mõttetud, et neist pole vaja kirjutada? Ometi arhitekti- ja insenerieriala on reguleeritud eriala.

Samas on ehitajatele pandud pikalt kategooriaid, tekib küsimus, kas ehitajate tase on siis nii nõrk.

Vastamata jäävad küsimused: kas ehitis on teos, kas ta loetakse autoriteoste hulka, millistel juhtudel autorikaitseseadus kehtib või mitte? Nagu kellumeeste seadus.

Valdkonna vastutav minister võib seadust täiendada määrustega, aga mitte kõikidele osadele pole sellist võimalust antud. Arvan, et ehitis algab projektist. Mul on tunne, et see on pädevuse küsimus, seadust sellest valdkonnast ei tunnetata ja ujutakse mööda ning niipalju on eneseuhkust, et pole ka küsitud.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets
    Äripäeva kaasautor
    Äripäeva kaasautor

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed