Autor: Sulev Senkel • 19. november 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aeg riikliku ehitustrateegia väljatöötamiseks küps

Eelmisel aastal võisin statistikaameti majandustulemusi vahendades märkida, et majanduskasvu veab ehitussektor. Ehitussektor troonis mitu kvartalit järjest majanduse kasvumootorina. Kuid nüüd on olukord vastupidine. Ehitussektorist on statistika järgi saanud pidur.

Miks on see nii? Ilmselt on jooksvaid põhjuseid palju, ent üks läbivaid ja suuremaid põhjusi on ehitussektori arengu riikliku strateegia puudumine. Pigem lastakse ehitussektoril elada piltlikult öeldes peost suhu. Kui on head ajad, siis on hästi, ja kui halvad ajad, jäävad ehitajad üksi.

Ehitussektor väärib laiemat pilku.

Eestit külastatavatele delegatsioonidele tuuakse tihti näiteks meie IT-sektorit ja selle saavutusi, sama promo tehakse poliitikute poolt välisriike külastades. Mis on meie ehitussektoril viga, et see ei vääri jõulist esiletõstmist sarnaselt IT sektoriga? Kas selle taga on vähene lobitöö, kirutud ehituskvaliteet, „Ehitajatega on ebamugav asju ajada“ stereotüüp või midagi muud?

Pakun välja, et üheks põhjuseks on see, et ehitussektoril puudub konkreetne suund, mida ka riik soosiks. Ma ei mõtle siin euroraha või mõne muu abiraha suunamist ehitusobjektidesse, vaid maailmatasemel oskusteavet mõnes ehitussektori valdkonnas täpsemalt. Olgu siis selleks teed, energiatõhus ehitus, tipptasemel arhitektuurilised lahendused ja teostused või kiired lahendused.

Selle asemel, et panustada arengusse, tegeleb riik ehitussektorit halvava maksupoliitikaga, madalate pakkumuste soosimisega ning ehitusseadustiku nüansside vägikaikaveoga.

On aeg otsustada, mis meie ehitusele rohkem väärtust toob, kas maksupoliitika ja seadusandlus või reaalset elu mõjutavasse arendustegevusse panustamine.

Vaja on riigi ja ehitajate koostööd. Küsimusi on palju, ent vastuseid pole üldse. Ilmselt ongi tarvis esitada õigeid küsimusi, et saada vastuseid. Vastuseid ei saa aga ilmselgelt anda üks ettevõtja või poliitik, vaid kogu ehitussektor koostöös riiki juhtivad inimesed.

Usun, et Eesti ehitussektori majanduse tõusudest ja mõõnadest saadud kogemustele tuginedes on ehituspoliitika loomiseks küps. Jõudu!

Üks koht, kus juba tänavu avalikult eeltoodud küsimustele vastuseid otsime, on 4. ja 5. detsembril toimuv „Eesti Ehituskonverents 2013“, kus avakõnega Eesti Ehituspoliitika võimalike suundade üle arutab Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Lisaks edumeelsed ehitusettevõtjad ning ehitajate igapäeva elu kujundajad. Vaata lähemalt www.ehitusuudised.ee/ehituskonverents2013/

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785