Autor: Sulev Senkel • 17. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõttemuutus nr 3: Kui see töötab, siis pole mõtet seda parandada

Inimese loomuses on jääda mugavaks. See, mis hästi toimib, pole mõtet puutuda. Selles pole ju iseenesest midagi halba. Ent nii nagu igapäevases elus toimivad ka majanduses pidevad muutused. Üksikud muutused on ette ennustatavad, kuid paljud tegurid mitte.

Kui teha inimestele ettepanek midagi muuta või täiendada, siis sageli kuuleb järgnevaid vastuseid või seisukohti:

"Me oleme alati nii teinud."

"See on nii nagu see on."

"Me oleme nii tehes edukad, milleks seda siis veel muuta?"

Tean üht maailma tootmisettevõtet, kus uusi töötajaid valiti järgmiselt. Töövestluse järel viidi potentsiaalne kandidaat ettevõtte ringkäigule. Tutvustati ja näidati kõike osakondi. Pärast ringkäiku, küsiti, kas kandidaat märkas midagi, mida võiks teha pisut teisiti või paremini. Kui suu jäi lukku, jäi saamata ka töökoht. Kui aga kandidaat suutis kasvõi ühe või kaks ettepanekut teha, muutuste osas, võeti ta tööle. Olenemata sellest, kas see ettepanek oli sobiv või mitte. Tähtis oli see, et töötaja märkaks ja mõtleks kaasa ettevõtte tegevusele. Usun, et sama kehtib ka juhtide kohta.

Ehitusfirmades ei ole välisfirmade puhul harukordne see, kui ettevõtte juhid võtavad mõne päeva kvartalis või aastas, et olla õlg õla kõrval ehitustöölistega, müügimeeskonnaga või mõne muu üksusega samal positsioonil. See aitab märgata paremini tegelikku pilti ja võimalikke parendus- või täienduskohti.

Nii inimesed kui ka ettevõtted on siiski sageli vastu igasugustele muutustele. Kui üht tegevust tehakse pikka aega ühtmoodi, siis paratamatult kaob objektiivsus avastamaks tegevusi raiskavaid tegureid.

Maailma statistika kohaselt on ehitussektor viimase 50 aasta jooksul kõige vähem tõstnud oma efektiivsust võrreldes teiste tööstusharudega. Uuringute kohaselt on tähtajaliselt lõpetatud objektide keskmine näitaja 54%. Kindlasti pole see rahuldav tulemus. Paraku puudub selline statistika praegu Eestis.

Pidevalt täiustamisele panustavad ettevõtted viljelevad mõtteviisi:

“Seal on alati midagi, mida saab paremaks muuta.”

Seda võib tõlgendada ka kui oma tervisliku seisundi pidevas kahtlemises, kuid selline mõtteviis juhtimises aitab paremini leida võimalusi pidevaks täiustamiseks või protsesside parendamiseks. Tootmissektorites on sageli palgatud eraldi inimesed, kes taoliste pidevate parendustega tegelevad.

Pidev täiustamine tähendab nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi. iga kord, kui saadakse osa ebaõnnestumisest, on oluline selgitada välja juurpõhjused, miks taoline olukord tekkis. Just juurpõhjuste väljaselgitamine aitab saavutada edaspidi paremaid tulemusi. Lihtsalt fakti konstateerimine, et seekord läks viltu, ilma tagasisideta ei paranda olukorda. Samas kui kogeme edu, ei saa me jääda loorberitele puhkama. Ka edu vajab tagasisidet ning alati saab teha seda paremaks.

Pideva täiustamisega tegelevad ehitusettevõtted on toonud välja, et see on aidanud neil suurendada produktiivsust ja kasumlikust kordades võrreldes suhtumisega, et kui seekord läks hästi, siis teeme järgmine kord sama moodi. Pidev täiustamine on protsess, mis pakub naudingut, koostööd, võimalust olla järgmine kord samm teistest ees.

Abiks kriitilisele suhtumisele:

“Me oleme alati nii teinud.” - Kas on olemas ka teisi ja paremaid võimalusi?

“See on nii nagu ta on.” - Miks see peab just niimoodi olema?

“Me oleme sedasi tehes edukad, milleks muuta?” - Kui sul on võimalus olla veelgi enam kasumlikum, siis mida sa muudaksid?

Isegi kui sa ei teeninud lisaraha täienduste sisseviimisel, kuid parandasid oma ettevõtte elukvaliteeti, siis miks mitte panustada parendustele ka edaspidi?