Trink: äriotsuseid tehes tuleb suurt pilti silme ees hoida

Muutuvas majanduskeskkonnas on tarvis teha kindlaid ja kiireid otsuseid ning silmas pidada suurt pilti, kirjutab AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink 15. mai Äripäeva arvamusloos.

Järgneb Andres Trinki arvamuslugu

Töötasin 2007. aasta kevadel Hansapangas ning tollal oli meile selge, et Balti majanduses tuleb kukkumine.

Valmistusime selleks, et majanduskasv kukub 10% pealt 2–3% peale, halvimal juhul 0 protsendile.  2007. aasta sügisel hakkasime endalt küsima, mis juhtub siis, kui välisturud Rootsi panku enam ei finantseeri. Siis aga oli juba hilja tegeleda kriisi ennetusega ja tuli valmistuda halvimaks.

Järgnes 15% majanduslangus, Lätis veelgi sügavam langus. Seda küsimust oleks kõik pangad pidanud endalt küsima 2005. aastal või veelgi varem, ja hakkama reserve koguma.  Kriisikogemusega pankurid olid aga vähemuses ja investorid nõudsid juhtidelt üha ­paremaid kasuminumbreid.

Korteriturg koomas.

2008. aastal oli Eesti korteriturg sama hästi kui seiskunud. Enamik kohalikke kinnisvaraarendajaid otsustas hoida korterite hinnataset lootuses, et kriis läheb varsti mööda. Soome ehitusfirma YIT, kellel oli kogemus Soome 90ndate kriisi ajast, otsustas oma korterite müügihindu järsult alandada – 10–15% või veelgi rohkem. Neil õnnestus oma korterid müüa vähima kahjuga, sest hinnad korteri­turul kukkusid järgneva aasta jooksul kuni 50%. Paljud arendajad pankrotistusid.

Ma ei usu, et veelgi karmimad pangandusregulatsioonid oleksid suutnud buumi ­ohjeldada ja järgnenud kriisi ära hoida. Turujõud olid tugevamad kui regulatsioonid.

Euroopa ühtsel pangandusturul oleksid kõrgemad kapitalinõuded kohalikele pankadele andnud laenamisel eelise ­välispankade filiaalidele. Eestiski oli Nordea filiaal laenuandmisel pankade seas üks aktiivsemaid.

Samuti ei usu ma, et Eestiski seadustatud nn laenuvõtjate kaitse saneerimismeetmed aitavad reaalselt kriisi mõju leevendada. Kui raha on juba kaotatud, ei ole omanikul reeglina motivatsiooni aastaid pankade jaoks töötada.

Kogemuse võrra rikkam.

Nii pankade, laenuvõtjate kui ka ettevõtjate ühine probleem kiire laenukasvu perioodil oli selles, et me ei tajunud suurt pilti. Me ei saanud aru, mis toimub välisturgudel ja kuidas see võib mõjutada Eesti majandust. Meil ei olnud vajalikke varusid halbadeks aegadeks. Meil puudus varasem kriisikogemus, mistõttu me ei osanud lugeda ohumärke ega vajalikke muudatusi kiiresti ellu viia.

Nüüd oleme ühe olulise kogemuse võrra rikkamad ning see on hea treening tuleviku kriisidega hakkamasaamiseks. Äriotsuseid tehes, investeerides ja laenu võttes ei tohi unustada suurt pilti. Väike Eesti majandus on jätkuvalt globaalsete turgude meelevallas.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Harmet otsib INSENER-PROJEKTEERIJAT

Harmet OÜ

20. mai 2018

Endover otsib eriosade ehitustööde projektijuhti

Endover KVB OÜ

30. aprill 2018

Ehituse erilehed