Viis lihtsat mõtteviisi muutust, mida ehituses rakendada: I osa

Olen võtnud ehitusuudiste toimetajana sel aastal pöörata tähelepanu efektiivsusele just ehitussektoris. Olen varasemalt kokku puutunud sellega tootmisettevõtetes, kes veel mõned aastad tagasi suhtusid efektiivsuse teemasse skeptiliselt. Kui tuli majanduslangus, said ka Eesti tootmisettevõtted aru, et „uue alguse“ puhul vanaviisi jätkata ei ole jätkusuutlik ja kasumlik.

Huviga olen jälginud varasemalt ning ka nüüd ehitusuudiseid toimetades, kuidas on olukord ehituses. Hiljuti selgus Statistikaameti andmetest, et palgasurve tõttu on kasvanud kiiresti ka ehitushinnaindeks. Uurisin seepeale erinevatelt ehitussektori kõneisikutelt, kust on võimalik leida või võita vahendeid palgakasvuks ehituses. Vastus oli etteaimatav – suurem efektiivsus.

NCC Ehitus AS juhatuse esimees Toomas Aak rõhutas, et efektiivsus teoreetiliselt, kuid praktikas kajastub see pigem lihtsas hinna tõstmises. Arvan, et viimane on siiski ajutine lahendus, mis ei lahenda probleeme, mis takistavad efektiivsuse tõstmist. Tööd jätkatakse samamoodi.

Olen pikemat aega jälginud, kuidas tegeletakse efektiivsuse, hangete madalate hindade ja kasvava palgasurve probleemidega piiri taga. Siinkohal pole vahet, kas tegemist on Eesti, Soome, Norra, Saksamaa või Atlandi taga Ameerika Ühendriikide ehitussektoriga, kõikjal tegeletakse samade küsimustega.
Tutvusin hiljuti ühe välismaise ehitusettevõtja Joe Pecoraro,  arvamustega kes tõi välja viis olulisemat mõtteviisi muutuse punkti ehituses, et lahti rebida vanadest harjumustest ning muutuda efektiivsemaks. Järgnevatel nädalatel soovin seda jagada ka ehitusuudiste lugejatele.

Järgneb Joe Pecoraro blogi kokkuvõte koos kommentaaridega.

Kui arutada efektiivsest ettevõtete juhtidega, siis ütlevad paljud ettevõtjad, et see on mõistlik teema, ent eeldab tervet mõistust ja enesele kindlaks jäämist eesmärkide püstitamisel. Hiljuti ütles mulle üks ehitusettevõtte juht, et paraku on terve mõistus ehitussektoris haruldane nähtus. Kas ei taheta vigu tunnistada või tehakse meelega vigu, mis peaksid justkui kasu tooma. Siinkohal jätan meelega välja tellija poole, sest see saab olema tulevikus eraldi fookuses.

On kaheldav, et terve mõistuse vähene kasutamine on põhjustatud intelligentsuse puudumisega praeguses ehitussektoris. Paljud lihtsalt on kinni traditsioonilises mõttemaailmas ning ei tunnista, et on olemas lahendusi korduvatele probleemidele. Kui efektiivsusele keskendumine on midagi õpetanud, siis on see õppimine kogemustest ning leida pidevalt uusi võimalusi täiustada protsesse.
Pecoraro toob välja, et kaheksa aastase kogemuse järel, kus ta on koos meeskonnaga tegelenud pideva parendamise ning efektiivistamisega, on see kasu toonud lisaks ettevõttele endale ka kõikidele partneritele.

Mõtteviisi muutus nr 1 „Ma vajan kõiki asju oma käeulatuses juhuks kui midagi valesti läheb“

Traditsiooniliselt juhib ehitusspetsialiste mõtteviis, et on alati tuleb valmis olla kõige hullemateks stsenaariumideks. Selleks on tarvis alati varuga lisamaterjale ning paraja varuga ehitusmaterjalide või –tarvikute tarneid juhuks kui midagi läheb valesti. Vanu ja kasutatud materjale hoitakse ehitusplatsil võimalikult kaua, et olla valmis olukordadeks, kui juhtumisi midagi katki läheb. Kahjuks lisab see kokkuvõttes suurtes kogustes jäätmeid ehitusprotsessides, mis ei tooda väärtust, vaid pigem vastupidi ning annab tunda ka rahaliselt.

Nagu paljudes teenus ning tootmisettevõtetes, on ka ehituses üks oluline komponent - õigeaegne tarne ( ingl k just-in-time delivery). Termin õigeaegne tarne kõneleb juba ise enda eest. See tähendab, et materjalid jõuavad ehitusplatsile just siis kui neid tarvis läheb.

Õigeaegne tarne on üks võtmetegureid efektiivsuse tõstmisel ning protsesside pudelikaelte või tööseisakute likvideerimisel. See aitab eemaldada ühte seitsmest peamist raiskavat tegurit - liigsed varud ehitusplatsil.

Ehituses võrdsustatakse liigseid varusid, kui pooleliolevat lõpetamata tööd või lõpetatud tegevust, mis ootab alles väärtuse lisamist. Liigsed varud ehitusplatsil, veel enam juhtudel, kus neid ei kasutata, ei loo projektile väärtust. Siin võib panna ennast kliendi olukorda ning küsida, kas ma olen maksnud sellise tegevuse eest, mis projektile väärtust ei lisa?

Mida rohkem kasutamata varusid või materjale ehitusplatsil on, seda suurem on võimalus, et need saavad kahjustatud või kõige hullem, varastatud. Samuti mõjutab varude seismine teatud alal ka paindumatust reageerida võimalikele muutustele, sest ehituses kasutatavaid materjale ehitusplatsil ümber tõsta nõuavad päris palju aega. Kas oleksid ise klindina nõus selle eest maksma?

Pole harvad juhud, kui kasutamata varud seisavad objektil nädalaid, enne kui neid reaalselt kasutatakse. Peale seiskamist võib juhtuda, et seisnud materjal on saanud kahjustada või on defektne, mida platsile toimetamisel ei märgatud. See toob meid järgmise ressursse raiskava tegurini - liigsete varude käitlemisega kaasnevad kulud.

Ideaalses maailmas jõuavad materjalid ehitusplatsile selleks ajaks, kui neid reaalselt tarvis läheb. Saabuvalt rekkalt mahalaetav materjal liigub otse sinna, kuhu on seda vaja installeerida. Nii toimivad tavaliselt efektiivselt töötavad tootmisettevõtted, kellel puuduvad isegi suurte tootmismahtude juures suured laod.

Aga kui midagi läheb valesti või midagi tuleb vahele - töö seiskub ning töötajad ei tee midagi. See on reaalsus ning teatud riskifaktoriga tuleb alati arvestada, eriti kui on tegemist inimestega. Samuti võib juhtida materjali tarniva autoga vms. Siinkohal kasutatakse ehituses tihti terminit strateegiline puhver. Sõltuvalt projektist või töölõigust, on see puhver tavaliselt kuni kaks päeva või kaks vahetust (juhul kui töö käib vahetustega).

Siinkohal on vahe sees, kas mängida objektil tegevusi ümber ja hoida töölisi töös või anda neile ülesandeid, mis väärtust ei loo (näiteks tõstavad platsil olevaid materjale ümber). See on kindlasti väljakutse, ent piisava ettevalmistusega on võimalik lühikeste ootamatuste puhul tegevusi kindlasti ümber mängida.
Järgnevatel nädalatel saab antud blogi järje, kus toon välja veel küsimusi, millega on maailma juhtivad ehitusettevõtted tegelenud, et muuta oma tegevust tõhusamaks. Ootan siinkohal kindlasti lugejatelt vastukaja ning argumenteeritud kommentaare.

Just-in-time – tee, seda mis vaja, sel ajal kui vaja ja selles hulgas, mida vaja
(ingl k make what is needed, make when its needed and on the amount its needed)

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

september 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed