Kas sul tellimus on? Ei ole? Siis sõida kuu peale!

Olen Soomes elanud peaaegu 24 aastat ja jõudnud järeldusele, et on aeg jagada oma kogemusi. Sest alles nüüd on Eesti ettevõtetes hakatud mõtlema efektiivsusele.

Eestis on mulle kõige suurem üllatus olnud see, et kui peatöövõtja tahab saada pakkumist alltöövõtjalt, küsib viimane kõigepealt: aga kas sul tellimus juba on? Ja kui seda õnnetut tellimust veel ei ole, saadab ta peatöövõtja kuu peale. Tule tagasi siis, kui sul tellimus juba on.

See tähendab: alltöövõtja paneb peatöövõtja seisu, et see peab justkui alltöövõtja eest otsustama, kuidas too selle alltöövõtu teostab. Absurd. Loomulikult annab peatöövõtja pakkumise oma kliendile, loomulikult peatöövõtjal peavad olema vahendid alltöövõtu mahu hindamiseks, ja seda ta ka teeb.

Kala mädaneb peast. Eestis on 213 peatöövõtjat. Käib meeletu rebimine, kes projekti saab. Kui tehakse pakkumine tellijale, korrutatakse arvutatud projekti hind 0,7ga. Käivitub ahelreaktsioon: peatöövõtja saab kaasata oma projekti ainult sellise alltöövõtja, kes mahub tema arvutuse raamidesse.

Eestis on 4438 alltöövõtjat. Loomulikult leidub meeleheitel ettevõtteid, kes eluspüsimise viimase võimalusena töösse viskuvad –  järsku kuidagi õnnestub! Nii käib see alltöövõtja töömeetodite, aja kasutamise ja töövahendite puudulikkuse pärast.

Puhas ei ole ka tellija. Praegu on suurim tellija riik. Elari Udam (Riigi Kinnisvara AS) teab täpselt, kus on probleem. Soovin kogu südamest, et Udamil õnnestub seadusandjale teed näidata.

Minu kogemuse kohaselt on kahte tüüpi tellijaid: need, kes on ehitatava objektiga seotud kogu äritegevuse ajal, ja need, kes garantiiaja järel käed ettevõtmisest puhtaks pesevad. Esimesed suhtuvad projekti heaperemehelikult ja panustavad algusest peale objekti püsimisse.

Võetakse järgmine, aga kes maksab? Teise kategooria puhul on tegemist tellijaga, kes saab aru, et saadud pakkumine on alahinnatud. Soomes selline tegelane vaid kontrollib, kas töö sooritava osapoole majanduslik tase on selline, et ta peab projekti aja vastu või ei. Ja kui peab, siis las kannatab, ise süüdi, õppigu arvutama.

Eestis on vist teisiti – pankrotti läinud töö tegija asemele võetakse järgmine, ja kui seegi kukub, võetakse taas järgmine, küll objekt ükskord ikka valmis saab. Aga millise hinnaga ja kes maksab?

Niisiis tuleb kaks asja korda saada. Seadusandja, kuulake, mis on Udamil öelda. Alltöövõtjad, tehke oma asjad korda.

Osale arutelus

  • Valeri Tiik

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

detsember 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed