Jüri Rass: tööviljakus 0,5×0,5=0,25

Mõni aeg tagasi tõusid tublid eesti inimesed tagajalgadele, uurides Eurostati tabelit, kus Norra oma tööviljakusega 68,7 €/h oli teistest pikalt ees ja Eesti 10,8 €/h-ga  tabeli tagaosas, Soome näitajast 40 €/h neli korda maas.

Ka EA Reng ASi juhatuse esimehel Jüri Rassil läks hari punaseks. Eesti inimene töötab nagu kaamel, meie käteliigutused on palju käbedamad ja taip kiirem kui soomlastel. Vähemalt siis, kui töötame.

Järgneb EA Reng AS juhatuse esimehe Jüri Rassi arvamusartikkel

Tuhnisin paberites ja arvutasin, võrdlesin meie hangete võite ja kaotusi, vaatasin hinnakujundamise aluseid, kokku lepitud tööde mahtu ja tegelikku tööd. Võrdlesin Soome ja Eesti palku, firmade tulukust, müügihindu, töökultuuri, töökombeid, suhtumist, mõtlemist, tavasid ja hakkasin tajuma – meid ümbritseb raiskamine. Pool sellest tuleb ümbritsevast keskkonnast, pool sellest istub meis eneses sees. Ja leidsin universaalse valemi, mis kirjeldab maailma majandussüsteemi ja Eesti olusid. 0,5 × 0,5 = 0,25. Just nii see ongi. Kontrollime: 40 €/h (Soome tööviljakus) × 0,25 = 10 €/h (Eesti tööviljakus).

Kel mõte nüüd tõrgub, ärgu ehmugu, püüame võrrandi loogikast aru saada. Kellegi poole vinnaga töö toob kaasa teise inimese poole vinnaga töö – ja kokkuvõttes ei tehta mitte pool tööd, vaid veerand. Riigisektori kehvake efektiivsus põhjustab erasektori samaväärse olukorra ja kokkuvõttes on tulemus veerand mitte pool.
Poolitine riigihangete seadus koos otsustusvõime minetanud riigiametnikuga annab veerandi. Pooliti toimiva süsteemi, tehnoloogia ja mõttemalliga firma, kel tööl nõukaaegse moonakamäluga töötaja, annab sama tulemuse.

See 0,25 ripub meil pommina kaelas ja mõjutab kõike me ümber, sest valem toimib ka vastupidi. Kellegi isiklik initsiatiiv, olgu see otsustusvõimeline bürokraat või tuhinaga tööle asuv noor, või olgu see äsja vastu võetud suurepärane seadus või hästi välja töötatud tootmisprotsess, korrutame pingutuse tulemuse 0,25-ga – ja initsiatiiv kaob.

Kukerpallitame veel arvudega ja vaatame kas tervikut saab jagada neljaks. Saab! Need üksteisest läbi põimunud neljandikud on: avalik sektor, avaliku sektori töötaja – alates ministrist ja lõpetades alamastme bürokraadiga, erasektor, erasektori töötaja – alates omanikust ja lõpetades lihttöölisega. Kõik nad osalevad universaalvalemi toimimises ja ühe moonakamentaliteet võimendab otseselt teise tegevust. Ja ärgu üks näidaku teisele näpuga ja nõudku täispingutust, kui endal on patt näkku kirjutatud.

Tegelikult ei ole meil pääsu, sest vahe Soomega jookseme kindlasti kinni. Kuid toimugu see siis pigem varem kui hiljem. Pingutagem esimesel aastal kas või kümnendikukesegi paremini, ja tulemus on suurepärane 0,36. Kahekümnendikukesegi tõusu puhul oleme jõudnud pooleni Soome näitajast! Ja hetkega oleme saavutanud kahekordse palgatõusu, seda jätkub nii erafirmadele kui arstidele ja politseinikele. Ja riigikassa täitub jõudsalt ja omanikud rõõmustavad kasumi kasvu üle.

Poole vinna mentaliteet peab surema. Sündigu meis peremees ja kadugu moonakas. Piir ei jookse mitte omaniku ja töötaja vahel, mitte era- ja riigisektori vahel. Piir ei poolita ühist paati, see liigub jõudsalt teistele järele vaid siis, kui igaüks meist neljast haarab aeru ja sõuab võrdse innu ja ühise suunaga.

Osale arutelus

  • Jüri Rass

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

NORDIC HOUSES KT OÜ otsib PROJEKTEERIJA-TEHNIKUT JA INSENERI

Tammiste Personalibüroo OÜ

23. august 2018

EVOPIPES otsib MÜÜGIINSENERI

Evopipes

28. august 2018

Ehituse erilehed