30. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Anname aru, et riik on usaldanud maanteeametile märkimisväärse osa riiklike investeeringute haldamisest. Ühe suurima ehitusturul tegutseva tellijana mõjutavad maanteeameti otsused ja käitumine väga paljude ettevõtete käekäiku ja edukust. Me ei saa endale lubada pahatahtlikku ja hoolimatut käitumist, mida viimastel aegadel on, küll üldistatult, riigi ja omavalitsuste tellijatele ette heidetud. Esitatud kriitikasse püüame suhtuda mõistvalt ja konstruktiivselt. Otsida neist iva, mida saame ka ise tulevikuotsuste tegemisel arvestada.

Maksetähtaegadest

Suuremate, reeglina eurotoetustega realiseeritavate ehitushangete maksetingimused on püsinud aastaid muutumatuna. Tellija peab vastavalt lepinguga kokkulepitule tasuma arve 56 päeva jooksul pärast korrektsete maksedokumentide kättesaamist. Selle rikkumisel tekib töövõtjal õigus nõuda viivitatud summalt viivist vastavalt seadusele.

Tähtaeg on seatud pikem, sest osa arvest tasutakse maksutuludest, teine osa eurotoetustest ja neid ei saa teha korraga. Eurotoetuste maksmiseks on vajalik eelnevalt vahendeid tellida, mis sõltub ka ehitaja prognoosidest ja nende paikapidavusest. Praktikas teeb maanteeamet prognoosidele vastavad maksed korrektsete kuludokumentide alusel 2–3 nädala jooksul ja me kindlasti ei hoia makseid kinni kuni maksetähtajani.

Peamine maksete viibimise põhjus on vastuolud ja vead arvete tõenduseks esitatud kuludokumentides, mille korrigeerimisi tuleb sageli ette, kuid ka siin ei ole õige üldistada, sest erinevate lepingupartneritega on kogemused väga erinevad. Reeglina kujuneb koostöö arvete ja aktide menetlemisel välja objekti paaril-kolmel esimesel töökuul ja hiljem on probleeme juba märgatavalt vähem.

Olukorra parandamiseks näeme kahte võimalust

Esiteks soovitame töövõtjatel leida võimalusi panustada rohkem ressurssi dokumentide koostamisse, vormistamisse ja kontrolli. Sageli tekib ka erimeelsusi möödunud perioodi eest üksikute akteeritud tööde mahtude või kvaliteedi osas.

Soovitame need read aktidest välja võtta ja lülitada pärast andmete täpsustamist järgmise kuu akti, et mitte takistada teiste tööde tasumist. Suurem osa töövõtjaid on sellest aru saanud ja see on  võimaldanud ka oluliselt kiirendada raha laekumist. 

Teiseks kasutame antud võimalust kutsuda üles ka kõiki teisi tellijaid mitte järgima lepingus seatud maksimaalseid maksetähtaegu, vaid võtma arvete ja aktide menetlemise üheks prioriteediks ning tasuma nende eest esimesel võimalusel. Eelarvelistel asutustel ei saa kuidagi olla kasulik maksetega viivitada.

Autor: Märt Puust