Ehitusvaidluse lahendus sõltub eksperdist

Ehitusvaidluse lahendamise seisukohalt on tähtis ka isik, kes ekspertiisi teeb, sest just eksperdiks määratud isiku teadmistest, oskustest, kogemustest ja seisukohtadest võib oleneda kohtuasja lõpplahendus, kirjutab advokaadibüroo Borenius vandeadvokaat Valdo Lips Raamatupidaja Praktikus. 

Ehituslepingu puhul on sagedased juhud, kui tellija leiab pärast ehitise valmimist, et objekt ei vasta nendele omadustele, mis olid lepingus ette nähtud. Kui ehitaja selle seisukohaga ei nõustu, võib pooltevaheline vaidlus kesta kohtus aastaid.

Tavaliselt lõpeb pooltevaheline lepinguline suhe nii, et mõlemad pooled täidavad oma kohustused lepingu kohaselt ning saavad oodatud kasu. Ehituslepingu puhul tähendab see, et tellija on rahul temale ehitatud ehitisega ja ehitaja on rahul tellijalt saadud tasuga ehitamise eest. Igasugust lepingulist suhet iseloomustab ka see, et üks lepingupool võib lepingu täitmise käigus või pärast teise poole lepingulise kohustuse täitmist olla seisukohal, et teine pool ei täitnud oma lepingulist kohustust nii, nagu lepingus oli ette nähtud.

Kas ehitatud objekt vastab lepingule?

Kui jätta kõrvale mitmed ehitusvaidluses esile tulevad materiaalõiguslikud küsimused (näiteks milliseid õiguskaitsevahendeid võib ja saab tellija kasutada), on peaaegu alati probleem selles, kas ehitaja püstitatud objekt vastas lepingus kokkulepitule. Sellele ei ole aga juristil tihtipeale võimalik vastust anda, sest tegemist on spetsiifiliste ehitustehniliste küsimustega ning arvamust tuleb küsida eksperdilt. Selle artikli eesmärk ongi käsitleda teemasid, mida lepingupooled peaksid ehituslepingu sõlmimisel silmas pidama.

Tsiviilvaidlusi (mille hulka kuuluvad ehituslepingutega seonduvad vaidlused) reguleeriv tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab, et kohus võib menetlusosalise taotlusel küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Nagu juba eespool viidatud, peetaksegi kohtupraktikas eriteadmisi nõudvateks asjaoludeks küsimusi, mis seonduvad sellega, kas ehitaja püstitatud objekt vastas lepingu tingimustele. Oluline on seejuures, et ehitusvaidluste puhul ongi üldjuhul kohtu jaoks kõige olulisem tõend kohtu määratud ekspertiis. Kui kohtu määratud ekspertiisi järeldustest tuleneb, et ehitaja töö ei vastanud lepingutingimustele, siis kohus sellele üldjuhul oma otsuse ka rajab ning vastupidi.

Eksperdist sõltub lahendus

Vaidluse lahendamise seisukohalt on tähtis ka isik, kes ekspertiisi teeb, sest just eksperdiks määratud isiku teadmistest, oskustest, kogemustest ja seisukohtadest võib oleneda kohtuasja lõpplahendus. Siinjuures on oluline, et tihti on ka eksperdid vaidlusaluse küsimuse suhtes erinevatel seisukohtadel. Pooled tellivad juba enne vaidluse kohtusse jõudmist ekspertiise ning üsna tavapärane on, et ühe poole tellitud ekspertiisist järeldub, et ehitis on puudustega, kuid teise poole tellitud ekspertiis on vastupidisel seisukohal.

Juhul kui kohus on otsustanud vaidlusaluse küsimuse suhtes määrata ekspertiisi, siis määrab kohus ka isiku, kes selle ekspertiisi teeb. Kui pooled on eksperdi isikus kokku leppinud, määrab kohus selle isiku eksperdiks. Seejuures on pooled kohtusse jõudmisel sageli juba nii tülis, et ei suudeta kokku leppida ka eksperdi isikus ning sellisel juhul jääb isiku määramine kohtu otsustada.

Riiklikult tunnustatud eksperdid

Tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab, et kohus peab üldjuhul määrama eksperdiks isiku, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Seega tuleneb seadusest kohustus määrata eksperdiks üksnes riiklikult tunnustatud ekspert, s.o isik, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja, mida peab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Tuleb märkida, et isiku riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kandmisele eelneb seaduse kohaselt üksnes formaalne kontroll ning sisulist teadmiste, oskuste ja kutsesobivuse kontrolli isiku nimekirja kandmisel ei tehta.

Seaduses on sätestatud, et riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja võib kanda isiku, kes on omandanud ekspertiisi alal nõutava kõrghariduse ning on vähemalt kolm aastat vahetult enne nimekirja kandmise taotlemist töötanud teadusvaldkonnas, milles taotletakse riiklikku tunnustamist ning mis annab ekspertiisi tegemiseks riigisiseselt tunnustatud nõuete kohase kvalifikatsiooni.

Erialase pädevuse kontrollimiseks tuleb isikul seaduse kohaselt ekspertiisiasutusele esitada erialast haridust tõendav dokument ning soovitus erialaselt kutseühingult või kaks soovitust erialal tunnustatud asjatundjatelt või andmed asjaomase asutuse või volitatud juriidilise isiku poolt tunnustamise (atesteerimine, litsentseerimine või muu vorm) kohta.

Arvestades seda, et ehitusvaidlustes on ekspertiisidel tihti otsustav tähendus ning et kohus peab eksperdi määrama riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantud isikute seast, siis on allakirjutanu seisukohal, et üksnes formaalne kontroll ekspertide pädevuse üle ei ole piisav, et tagada kõigi nimekirja kantud isikute oskuste, teadmiste ja kutseomaduste vastavus ehitusekspertiiside tähtsusega kohtupraktikas.

Asjatundja igas küsimuses?

Olen seisukohal, et praegune praktika, et ekspertiisi valdkonnaks on “ehitustehniline ekspertiis”, on liiga lai, sest ehitamine hõlmab väga mitmesugust tegevust ning on küsitav, kas isik saab olla pädev näiteks nii katuse kui ka vundamendi ehitustehnilistes probleemides.

Seadusandja peaks allakirjutanu arvates tegema ehitusala kohtuekspertiisidega seonduvalt koostööd Tallinna Tehnikaülikooli ja/või erialaste kutseliitudega ning andma sisulise kontrolli ekspertide pädevuse üle neile, sätestades muu hulgas ka sisulised nõuded riiklikult tunnustatud nimekirja kantavate ekspertide pädevusele (mh näiteks eksami sooritamise nimekirja kandmisel, täienduskoolituse läbimise kontrolli jne). Ka erialaliidud võiksid olla aktiivsemad, koostades muu hulgas eeskirju, keda nimetada tunnustatud eksperdiks, kuidas toimub eksperdi pädevuse kontroll, moodustades ka erialaliidusiseseid organeid, mis lahendaks eksperdi kutse-eetika ja kutsesobivusega seotud küsimusi.

Arvestades seda, et kohus peab vaidluse korral valima riiklikult tunnustatud isikute nimekirja kantud eksperdi, kelle erialase pädevuse üle samas puudub sisuline kontroll, siis kohtuvaidluse seisukohast tähendab see, et ekspertiisi võib ehitusvaidluse keskses küsimuses teha isik, kellel tegelikult puudub piisav pädevus. Kuna kohtunik ei ole ehitusala asjatundja, siis on ka temal keeruline, kui mitte võimatu, kahelda ekspertiisi järeldustes.

Samas annab seadus lepingupooltele võimaluse sellist olukorda vältida. Juba lepingu sõlmimisel nähakse ette, et lepingu täitmise käigus võivad pooltel tekkida ehitatava objekti omaduste ja kvaliteedi osas vaidlused. Nimelt lubab tsiviilkohtumenetluse seadustik sõlmida pooltel kokkuleppeid vaidluses kasutatavate tõendite osas. Pooled võivad seaduse kohaselt leppida kokku, milliste tõenditega võib mingit asjaolu tõendada. Seega, et vältida olukorda, kus kohtuvaidluse lahendamise seisukohalt olulise ekspertiisi teeb isik, kelle pädevuses pooled kindlad pole, soovitan juba lepingu sõlmimisel ette näha, kes on see isik, kes teeb vaidlusaluse küsimuse korral ekspertiisi ning välistada igasuguste teiste tõendite esitamise võimaluse.

Lepingu sõlmimisel on pooltel võimalik ka eksperdi isikus kokkuleppele saada. Nagu eespool öeldud: pärast vaidluse jõudmist kohtusse on pooled üldjuhul juba nii tülis, et kokkuleppele ei jõuta enam üheski küsimuses.

Vali ekspert juba lepingu sõlmimise ajal

Kuigi keskendusime üksnes ehituslepingust tulenevatele võimalikele vaidlustele, siis võib siin tehtud järeldusi ja soovitusi laiendada ka teist liiki lepingutele. Juhul kui lepingu täitmise käigus tekkinud pooltevaheliste vaidluste lahendamiseks on tarvis mingis valdkonnas kitsaid erialaseid teadmisi (näiteks ettevõtte väärtuse hindamine, kinnisasja väärtuse hindamine, raamatupidamislikud küsimused), siis vaidluste vältimiseks, et olulise ekspertiisi teeb isik, kelle pädevuses pooled kindlad ei ole, soovitan juba lepingus ette näha isiku, kes esitab vaidlusaluse asjaolu kohta oma arvamuse.

Osale arutelus

  • Valdo Lips

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Endover otsib eriosade ehitustööde projektijuhti

Endover KVB OÜ

30. aprill 2018

EVOPIPES otsib MÜÜGIINSENERI

SIA EVOPIPES

01. mai 2018

Ehituse erilehed