Autorid: Äripäev, Редакция специальных проектов Äripäev • 23. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäeva hinnangul on tegu järjekordse näitega keerulisest ja küünilisest jokk-skeemist, kus maksumaksja raha püüti kantida ühe seltskonna kätte. Vähe sellest, kannatajaks olid kehva või tegemata töö tõttu ka abivajajad ehk sinisilmsed korteriomanikud.

2006. aastal alanud "Hoovid korda" projekti peamine eestvedaja oli endine Tallinna abilinnapea ja praegu riigikogus istuv keskerakondlane Deniss Boroditš ning selle eesmärk on korterelamute õuealade korrastamine

Tänavu avastati, et korteriühistute taotlustes kummaline ja korduma kippuv muster, kus pakkumisi võitis üks ja seesama firma. Kui skeem oleks viperusteta töötanud, oleks nn kaanfirmad võitnud aastaga vähemalt ligi 500 000 euro ehk 7,8 miljoni krooni eest töid, millest ligi 336 000 eurot ehk üle 5,2 miljoni krooni oleks tulnud linna kassast.

Fiktiivsed pakkumised levinud üle Eesti. Kaudselt sarnaneb skeem näiteks samuti keskerakondliku linnavõimuga Narvas toimunuga, kus ehitushankeid võitsid ühed ja samad firmad, millest oleme ka korduvalt kirjutanud.

Tallinna skeem oli iseenesest põhjalikult läbi mõeldud. Näiteks oli kolme pakkumise nõue täidetud ühe seltskonna poolt: vastavalt linnaosale tegi üks firma "võidupakkumise" ning kaks osalesid hankel "kaotajana".

Veelgi enam - dokumentidest selgub, et paljudel juhtudel, kus hinnapakkumise võitis näiteks skeemis osalenud Tallinna Haldus, on korteriühistu esimees kirjutanud volituse ühistu esindamiseks sama ettevõtte ühele omanikule Ivan Netšiporenkole. Seega, istudes kahel toolil, tegi Netšiporenko sisuliselt tehinguid iseendaga, mis on aga abisaamise tingimuste kohaselt keelatud.

Skeemitajad reetis lohakus

Toimivale skeemile sai saatuslikuks õõvastav lohakus - nad kasutasid ettevõtmises juba vene kirjandusklassiku Nikolai Gogoli raamatust tuntud surnud hingi. Nimelt, lisaks sellele, et osal korteriühistu koosoleku protokollide koopiatel puudus kuupäev, leidus nendel ka surnud inimeste allkirju. Äripäeva andmetel ajendas just see Tallinna linnavalitsuses sisejuurdluse.

Osavalt punutud skeemi üritati ellu viia eeskätt Põhja-Tallinnas ja Haaberstis. Kui esimese võimud dokumentides eksimusi ei näinud või pigistasid silma kinni, siis Haabersti ametnikud pettust läbi ei lasknud, mille eest väärivad viimased Äripäeva hinnangul kiitust.

Tagantjärele on rahulolematud ka töid tellinud korteriühistud. Väidetav skeemi niiditõmbaja Netšiporenko tegevat suuga suure linna, kuid lõpuni töid ei tee, kasutab odavamaid materjale ja küsib pidevalt raha juurde, lõpuks ei võta aga lihtsalt enam telefoni vastu. Netšiporenko ise eitab skeeme ning seoseid rahulolematust põhjustanud firmaga. Tegelikult peavadki ka ühistud endale tuhka pähe raputama, kuna läksid naiivselt skeemidega kaasa.

Hanked odavamaks

Äripäev kirjutas augusti lõpus, et kaitsepolitsei korruptsioonivastase võitluse ühe tulemusena on viimastel kuudel märgatavalt odavnenud Narva linna lihtmenetlusega ehitushanked ning seda vaatamata tööjõu ja ehitusmaterjalide hinna tõusule. Süžee võiks korduda ka Tallinnas, sest linnaprojektide rahalõhn meelitab skeemitajaid.