Kommentaar: Kas vald peab arendaja ehitatud tee ehitamise kulud igal juhul kinni maksma?

Ehitus- ja planeerimistegevuse aktiviseerumisel tõuseb päevakorda ka kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus tagada kohaliku elu korraldamise raames vajaliku taristu, sh teede, rajamine arenduspiirkondades.

Ühest küljest on sellise regulatsiooni eesmärgiks tagada avalikkusele, et kohalik omavalitsus täidab oma kohustuse seista hea kohaliku elu arendamise eest. Teisest küljest on selle eesmärk tagada kohaliku omavalitsuse sõltumatus kohaliku elu küsimuste lahendamisel ja korraldamisel, sh ehitustegevuse korraldamisel arenduspiirkondades.

Ehitusseaduse regulatsioon
Ehitusseaduse § 13 sätestab, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

Tee ehitamisest huvitatud isiku seisukoht
Eeltoodud ehitusseaduse sättest saavad erinevad inimesed aru erinevalt. Tee ehitamisest huvitatud isikute (üldjuhul arendajad) tõlgendus on pigem selline, et kuna kohaliku omavalitsuse kohustus tagada teede väljaehitamine tuleneb seadusest, siis võib arendaja selle kohustuse kohaliku omavalitsuse eest ja asemel ise ära täita ning kohalikul omavalitsusel on seejärel kohustus arendajale ehitamise kulud hüvitada. Seejuures ei ole arendajate hinnangul üldse oluline, kas kohalik omavalitsus on sõlminud temaga vastavasisulise lepingu või mitte.
Lühidalt kokkuvõttes võib öelda, et arendaja seisukoht on, et kohaliku omavalitsuse kohustus hüvitada arendajale teede väljaehitamise kulud tuleneb samuti otseselt seadusest ning lepingu olemasolu ei ole teede ehitamise kulude hüvitamise kohustuse olemasoluks vajalik.

Kohtu seisukoht
Siiski on nii Riigikohus kui ka madalama astme kohtud korduvalt asunud hoopis vastupidisele seisukohale. Kuigi Riigikohtu selge seisukohavõtt selles küsimuses pärineb varemkehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse ajast, on see seisukoht siiski kohane ka tänapäeval kuna eelmainitud ehitusseaduse regulatsioon on olemuselt identne planeerimis- ja ehitusseaduse regulatsiooniga.
Nimelt on Riigikohus asunud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse kohustus hüvitada arendajale teede väljaehitamiseks tehtud kulud ei tulene seadusest. Kulude hüvitamise kohustuse aluseks saab olla siiski ainult arendaja ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud vastavasisuline leping.

Kokkuvõtteks
Kokkuvõtvalt võib asuda pigem seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole absoluutset kohustust hüvitada tee rajamisest huvitatud isikule tee rajamise kulud.
Kohaliku omavalitsuse kohustus tagada teede väljaehitamine tuleneb otsesõnu seadusest. Kohaliku omavalitsuse kohustus hüvitada selliste teede väljaehitamise kulud saab aga tuleneda siiski üksnes kohaliku omavalitsuse ja tee välja ehitanud isiku omavahelisest kirjalikust lepingust.
Selleks, et vähendada võimalikke vaidluseid ja arusaamatusi, soovitame nii kohalikul omavalitsusel kui ka tee väljaehitamisest huvitatud isikul oma huvid ja vajadused kaardistada ning võimalusel sõlmida tee väljaehitamise ning sellega seotud kulude kandmise kohta kirjalik kokkulepe.

Osale arutelus

  • Ramil Pärdi

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed