Autorid: Äripäev, Редакция специальных проектов Äripäev • 1. juuni 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saastekvootide raha annab ehitusturule võimaluse
Eestil on võimalus kasutada saastekvootide müügist saadud summat kohaliku ehitusturu elavdamiseks ja hulga koolide, kortermajade ning kontorite renoveerimiseks – töödeks, mis muidu võiksid rahapuudusel lükkuda aastate taha.
Äripäev on seisukohal, et saastekvootide müügist pärinev raha on suureks abiks, et seljatada ehitusturgu tabanud kriisi. Vähemalt viimistlus- ja soojustusmaterjale tootvad ettevõtted peaksid seda võimalust kasutama hüppelauana praegu veel valitseva madalseisu ületamiseks, sest loodetavasti kosub lähema aasta-pooleteise jooksul majanduse üldise tõusu kiiluvees kogu ehitusturg ka ise.
Pooleteise aasta jooksul ootab valmimist suur hulk objekte. Et tööde lõpetamine oleks üldse reaalne, tuleb vältida igasuguseid riske alates hankel ette tulevatest võimalikest vaidlustest ja lõpetades tööjõupuudusega. Ent võimalus on Eestile antud.
See võimalus võiks olla hea tõuge nii ehitusettevõtetele kui ka materjalitootjatele. Kas me seda võimalust ka kasutada suudame, on nii enese kokkuvõtmise kui pisut ka hea õnne asi.
Saastekvootide müügist saadud raha võime kasutada vaid 2012. aasta lõpuni. Arvestades aga meie senist kogemust riigihangete, nende tingimuste ja konkursitulemuste vaidlustamistega, on õhus kahtlus, et võime selle summa kasutamisega hätta jääda.
Peale Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi hallatavate investeeringute tuleb raha Eesti ehitusturule ka Kredexi eraldatavate toetuste kaudu. Siinkohal tuleb korteriühistutel otsus võimalikult kiiresti teha. Praegune otsustamatus tähendab, et ehitushinnad tõusevad, tegijad on turul juba hõivatud ning tööde teostumine saastekvootide müügist saadud raha abil langeb üldse küsimärgi alla. Samuti pikenevad tööde tegemise järjekorrad ja tõenäoliselt kallinevad ka materjalid.
Selge on see, et eesseisvate tööde edukaks täitmiseks on vaja suurt hulka tööjõudu. Arvata võib, et rakenduse leiab enamik veel Eestisse jäänud töötuid ehitajaid. Tahtmise ja pealehakkamise korral leiaksid tuleval aastal ehitussektoris rakendust ka teiste valdkondade töötud. Spetsialistide palkamise ja vajadusel ka koolitamisega tuleks algust teha juba praegu. Kui me ei suuda meile antud võimalust ära kasutada, võib paljude ettevõtete kidumine lähitulevikus jätkuda.
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!