Insener: ehitaja ja järelevalvaja pole kohustatud "ilmseid vigu" märkama

Conviso OÜ vanemkonsultandi Riho Orase hinnangul defineerib jaanuarist kehtima hakanud uus omanikujärelevalve tegemise kord miiniumnõuded ja on seega samm edasi ehituskvaliteedi parandamise suunas. Samas peab ta Eesti seaduste üheks puuduseks seda, et ei ehitajal ega järelevalvel pole kohustust märgata ilmseid vigu.

Inseneritöö on loominguline mõttetegevus, mis jääb teaduse ja käsitöö vahele. Seetõttu ei saa eeldada, et ühe määrusega peab ühe tegevusala toimingud täpselt paika panema. Iga dokumendi täiendamine ja täpsustamine on loomulik protsess ning pole põhjust arvata, et ka vaadeldud määrus ei võiks tulevikus lihvi saada.

Määruse ülesanne on defineerida teenuse osutamise miinimumnõuded ja oluliste protseduuride kirjeldus. Insenerlikust vaatevinklist omanikujärelevalve korra uus määrus selle ülesande täidab ja on samm üdise ehitustegevuse kvaliteedi tõstmise suunas. Kuid omanikujärelevalve tegeliku kvaliteedi määravad seda tööd tegevad insenerid oma teadmiste, kogemuste ja suhtlemisoskusega.

Määrus peab olema universaalne

Määrus sätestab, et omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamise tehniliste dokumentide koostamine, ehitustööde nõuetekohane kvaliteet, nõuetekohane ehitamine. Minu arvates on tegemist täiesti ammendava loeteluga. Tuleb siiski märkida, et eesmärkide loetelu lühidusega on lõivu makstud nendest üheselt arusaamisele, kuigi määruse edaspidine tekst neid eesmärke avab ja selgitab. Tuleb arvesse võtta, et määrust peab reguleerima nii keeruka konstruktsiooni ja tehnosüsteemidega hoone kui ka üksiku puurkaevu ehitamisega seotud ehitustegevuse järelevalvet.

Ehitustegevuses ohutuse ja kvaliteedi tagamise üheks põhimõtteliseks aluseks on nii projekteerimis- kui ka ehitustegevuse mitmepoolne ja mitmekordne kontroll. Ehitustegevus on mitmetahuline ja keeruline ettevõtmine, milles suures plaanis võib eristada vähemalt nelja osapoolt:tellijat, projekteerijat, ehitusmaterjalide ja –toodete tootjat-tarnijat ning ehitajat. Kõiki osapooli peavad vastutavate asjatundjatena esindama professionaalsed insenerid, kes tagavad oma organisatsiooni kvaliteedisüsteemile vastava protsessi läbiviimise. Kui tellijal pole välja arendatud oma spetsialistide meeskonda, aga enamike ehitustellijate puhul nii on, siis tuleb vastav oskus ja teenus sisse osta, seda siis kas konsultatsiooniteenuse kaudu või oma organisatsiooni juurde „kapitaalehituse osakonna” moodustamisega.

Ehitise vastavus ohutusnõuetele on nii tellija kui ühiskonna eesmärk

Omanikujärelevalvet tegeva isiku, siin võib mõelda nii füüsilist kui ka juriidilist isikut, ülesanne on ühe sõltumatu kontrolliüksusena tõsta kvaliteetse ja ohutu ehitise saavutamise tõenäosust. Teisisõnu ei toimu omanikujärelevalve lähtuvalt seisukohast, et teised osapooled pole asjatundjad, vaid realiseeritakse eelmainitud põhimõtet, et mitu silmapaari (samuti enam teadmist ja kogemust) on enam kui üks. Omanikujärelevalvega kaitstakse tegelikult tellija huvi saada endale toimiv ja kvaliteetne ehitis. 

Eestis on juba aastaid tagasi tehtud ehituskorralduslik otsus, et osa ühiskonna huvide kaitsmise (ehitusplatsi ja selle ümbruskonna korrashoid, keskkonnaohutuse tagamine) ülesandeid on samuti pandud omanikujärelevalve kohustuseks. See on minu arvates ratsionaalne, kuna meil pole kasutada sellises mahus inim- ja rahalisi ressursse kui rikkamates riikides, kus on rakendatud suuremamahulist riiklikku järelevalvet ja ekspertiiside süsteemi. Tegelikult pole ohutusnõuetele vastava ehituse valmimine ainult tellija eesmärk, vaid see on vajalik ühiskonnale tervikuna.

"Ilmseid vigu" ehitaja ja järelevalvaja märkama ei pea

Uude määrusesse on toodud sisse uusi momente, mida omanikujärelevalve tegevus peab sisaldama, et lõpptulemus, tellijale üle antud ehitis ja selle kasutamiseks vajalik dokumentatsioon, oleksid kvaliteetsed. Järgnevalt mõned näited koos selgitustega.

Ehitusprojekti vastavus nõuetele – siin on võrreldes eelmise määrusega esitatud täpsustus, et omanikujärelevalve ülesandeks on hinnata projektdokumentatsiooni terviklikkust, s.t. selgitada, kas kõik lahendused on projekteerija poolt esitatud. See on tarkust ja kogemust nõudev ettevõtmine ning oma kogemusest võin öelda, et ühekordse ülevaatusega „marjamaale” ei jõua. Et omanikujärelevalve tegijat mitte taandada vaid pelgalt kontrollijaks, on määruses lisatud klausel, et tal on õigus teha ettepanekuid ehitusprojektis esitatud lahenduste suhtes, tehes koostööd ehitusprojekti koostajaga. See on võimalus nupuka järelevalveinseneri abil saada lihtsamaid ja/või toimivamaid lahendusi. Pean meie seadusandluse üheks puuduseks seda, et ei ehitajal ega järelevalvel pole kohustust märgata ilmseid vigu. Saan muidugi aru, et „ilmse vea” defineerimine on kaelamurdev trikk, mistõttu on see nõue viimasel ajal kadunud ka põhjanaabrite ehitusalastest regulatsioonidest.

Ehitusgeoloogiliste tingimuste ja geodeetiliste mõõdistuste projekteeritule vastavuse hindamine –see ei tähenda automaatselt ekspertiisi tegemist. Praktilises elus on kogenud insener sageli võimeline ehitusgeoloogilise olukorra projektile vastavust või mittevastavust kontrollima visuaalse vaatluse teel. Geodeetiliste tööde osas on minu kogemuse põhjal võimalik vastavuse kontroll ühel äärmuslikul juhul geodeetide tööd jälgides ja/või ehitusnööri tõmbamisega ankrupoltide joonele või lindiga kaugust naabermajast mõõtes ning teise äärmusena eriti tähtsatel juhtudel sõltumatu dubleeriva mõõdistust tellides. Määruse sõnum on see, et selliste küsimustega tegelemine on omanikujärelevalve kohus, senises praktikas on see jäänud sageli ainult ehitaja kontrolli alla jäävaks tegevuseks.

Omanikujärelevalve teenuse jaotamine eri spetsialistide vahel teenib eesmärki saada parem tulemus. Ei ole olemas „ilmatarkasid” - üks inseneri tarkust näitav omadus on see, et ta teab, mida ta teab. Seepärast on ka määrusesse kirjutatud nõue, et toiminguteks, milleks vastutaval spetsialistil pädevus puudub, kaasab omanikujärelevalve tegija vastava pädevusega teisi omanikujärelevalve vastutavaid spetsialiste. Et vältida „kollektiivset vastutamatust”, on määruses defineeritud ka nõue, et objektil toimiks üks nn juhtiv omanikujärelevalve – määruses omanikujärelevalve vastutav spetsialist. Ega see automaatselt korralduslikke küsimusi ei lahenda (määruse ülesandeks see polegi), kuid põhimõtted on siiski määratud.

Teenuslepingu sõlmimise aluseks sobivad käsunduslepingu üldtingimused

Kaubandus- ja Tööstuskoja kui enamike ehitustellijate esindusorganisatsiooni eestvedamisel on välja töötatud omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimused, mis soovitava materjalina võiks olla aluseks omanikujärelevalve teenuse lepingu sõlmimisel. Uue määruse üheks kaudseks eeliseks pean ka seda, et nimetatud dokumendid omavahel päris hästi haakuvad.

Conviso OÜ kvaliteedi käsiraamatus on määratud omanikujärelevalve head tööd iseloomustavad omadused:
1. Kompetentsus – peab põhjalikult tutvuma lepingudokumentidega, et oleks selge töö soovitav tulemus;
2. Plaanipärasus – töö peab olema kavandatud süsteemselt ja efektiivselt;
3. Ennetav tegevus– peab teatama enda tehtud tähelepanekutest aegsasti töövõtjale vigade ennetamiseks ja kahjude vähendamiseks;
4. Edendav tegevus – selgitab lepingudokumente, annab töö teostamist puudutavaid juhiseid ja korraldusi.

Need pole seisukohad, mis peaksid analüüsitavas määruses kajastuma, kuid näiteks minu poolt  väljapakutud ja määrusesse lülitatud nõue, et omanikujärelevalve peab koostama oma ülesannete tegemiseks järelevalveprotseduuride programmi, teenib kaudselt nende põhimõtete järgimist. See annab tellijale ka suurema kindluse, et omanikujärelevalve teenuse osutaja oma tööd ka mõttega teeb.

Osale arutelus

  • Riho Oras

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed