Autor: Siim Kabrits • 24. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis on järjest enam hoogu kogumas kortermajade soojustamine, mille käigus muutub paratamatult ka paljude kortermajade välimus. Kui iga kortermaja otsutab ise oma maja välimuse, siis võime viie aasta pärast ehmatusega avastada, et ühe suure osa meie igapäevasest elukeskonnast moodustavad üksteisega mitte kokku sobivad kortermajad.

Protsess, mis kujundab oluliselt meie ümbruskonna ilmet pikkadeks aastateks, vajaks lisaks riigipoolsele toetusele ka väga tugevat ja kiiret omavalitsuste poolset juhtimist.

Lasnamäe, Annelinna, Männimäe ja teiste kortermajade piirkondade tulevane välimus sõltub sellest, kas omavalitsused juhivad seda protsessi või mitte. Praegu on õige aeg algatada detailplaneeringud ja otsustada, millisena me tahame, et meie kodukohad paari aasta pärast välja näeks. Kui omavalitsuste poolt oleks ette planeeritud, milline antud piirkond peale majade renoveerimist ja soojustamist välja näeb, oleks korteriühistute juhtidel lihtsam inimestele selgitada, miks renoveerimist vaja on ja samas lihtsam ka ehitusprojekti tingimusi koostada.

Samuti paneks detailplaneeringute algatamine inimesi rohkem mõtlema oma kodulinna tulevase väljanägemise üle ning inimestelt nende arvamusi küsides, oleks linnavõimudel võimalik elanikke senisest paremini kaasata ka oma kodulinnade ilusamaks muutmise protsessi.

Lisaks tavapärastele detailplaneeringute joonistele oleks kindlasti vaja koostada ka 3D pildid ja videod piirkonna tulevasest väljanägemisest. Piirkonna 3D kujundus kiirendaks inimeste veenmist, et majasid on vaja renoveerida, sest see annaks inimestele selge ettekujutuse sellest, kuivõrd ilusas ja meeldivas linnakeskkonnas nad võiksid juba lähitulevikus elada.

Olen veendunud, et praegustest silma riivavatest ühetaolistest paneelelamu piirkondadest on korralikult juhitud protsessi käigus võimalik kujundada mugav ja ilus elukeskkond. Lisaks majade välimusele saame detailplaneeringu raames korraldada ka lisa parkimiskohtade ja uute mänguväljakute rajamise.

Kui aga linnad sooviksid mõelda veelgi kaugemale ette tulevikku, siis saaks detailplaneeringute abil paika panna ka näiteks selle, millistele majadele võiks paigaldada päikesepaneelid ja kui suured need võiksid olla. See kõik muudaks nõukogudeaegsed paneelelamurajoonid märksa atraktiivsemaks.