Autor: Mart Saa • 19. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii Eesti Pangaliit kui ka kõik kommertspangad on öelnud välja, et 2010. aastal on pankades läbi aegade suurimad hoiused. Samas on pankade hoiuste intressid madalad, mis ajendab säästudele alternatiivseid kasvukohti leidma. Kuid eestlane ei ole aktiivne aktsiatesse investeerija või riskiinvestor, alternatiive otsitakse kinnisvaraturult. Kinnisvaraturule investeerimist soosivad ka veel täna soodsad kinnisvarahinnad.

Lisaks on kommertspangad asunud vaikselt lahti keerama laenukraane. Koduostust huvitatutel on võimalus oma unistused ellu viia. Erinevalt sakslastest meeldib eestimaalastele üüritavast eluasemest rohkem ikka oma kodu, seetõttu ollakse sageli nõus võtma ka pikaajalisi kohustusi pankade ees.

Eelnevat arvestades olen veendunud, et tuntav osa hoiustest investeeritakse kinnisvarasse veel 2010. aastal. Turul on alates kevadest näha ja tunda inimeste soovi, leida omale kodu või sobilik investeering veel enne eurole üleminekut. Täna tulebki ära kasutada kinnisvaraturu madalseis. On ju vana tõde, et osta madalseisu ajal ja müü kõrgperioodil.

Mitmed arvamusliidrid on kinnitanud, et enam kukkuda ei ole kuhugi. Majanduslanguse põhjas olemist kinnitas ka ühes kevadises telesaates endine Swedbanki juht ja täna Venemaal baseeruv pankur Indrek Neivelt. Samuti on paljud kinnisvarasektoris tegutsevad analüütikud ja ettevõtjad arvamusel, et kinnisvaraturu põhi on käes.

Täna on kinnisvaratehingute arv kerkimas ning kinnisvarabürood näitavad käibekasvu, mis annab kinnitust aktiviseerunud ostuperioodist. Ilmselt kogub see veelgi tuure. Aktiivsem tegevus kinnisvaraturul sai alguse käesoleva aasta aprillis-märtsis.

Kodumaine kinnisvara on enamusele üheks väheseks kindlaks kohaks, kuhu investeerida, kuna see on käega katsutav, seda saab kasutada nii üüripinnana kui ka eluasemena või anda lastele kasutusse. Mis kõige olulisem - see on füüsiliselt olemas, erinevalt aktsiatest, mis on tavainimese jaoks pigem virtuaalsed ja mille väärtus muutub ajas kiiremini.

Uuel aastal hakkavad inimesed kohanema uue valuuta ja uute numbritega. Vanast harjumusest arvutatakse veel kõik summad kroonidesse ringi, et saada aimu, kas hind on ikka õige. Seetõttu võib tavapärasele aasta alguse kinnisvaraturu vaikusele lisanduda inimeste harjumine uute hinnanumbritega. Kui rublast sai kroon, siis tõmbuti esialgu ostude tegemisega tagasi, et saada aimu, kui suured on ühe kuu kulutused. Tekib olukord, kus tuleb harjuda numbrilises mõttes väiksemate palkadega ja üleüldse väiksemate numbritega, taaskord tõusevad hinda sendid, mille väärtus on tänastest sentidest oluliselt suurem.

Samas väikerahvale omaselt toimuvad meil muutused ja kohanemised kiirelt.

Ärikinnisvara sektoris ilmselt ei määra eurole üleminek midagi, kuna ärimaailmas sõlmitakse lepinguid ja tehakse tehinguid juba pikemat aega eurole toetudes.Üldist hinnatõusu seoses nõudluse kasvuga me ka kinnisvarasektorisse ei prognoosi, küll aga on näha kerget hinnatõusu väärtuslikumate maatükkide, korterite ja ka majade ning suvilate osas. Eurole üleminek iseenesest aga hindasid ei tõsta.