Kaost ehitustandril leevendaks huvigruppide koostöö

TTK lektor  ja MTÜ Eesti Timmitud Ehituse Tugirühm juhatuse liige Enn Tammaru kirjutab Äripäeva Ehituse erilehes, et ühistegevus ehitustandri kaose vastu võiks vormuda riigihangete uutesse lepinguvormidesse.

Kaose vastu ehitustandril saab võidelda, see nõuab aga ühistööd. Ühistöö algatajaks saab olla riik,  ehituse valdkonnas siis Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus-ja elamuosakond, kellega ühte jalga peaks astuma ka Riigi Kinnisvara AS.

Esimesed sammud on RKAS  juba astunud  juurutades riigihangete korrektsete ja võrreldavate  mahtude saamise eesmärgil BIM projekteerimise juhendit.
AS EA Reng 20. aastapäeva koolituspäeval kõnelnud Soome riigi kinnisvarahaldaja, Senatti kinnisvara spetsialist, Kari Ristolainen veenis kuulajaid selles, et  BIM-i kasutamine kinnisvara kavandamisel, ehitamisel ja haldamisel loob tänapäeval ainuvõimaliku keskkonna nii ehitatavate mahtude kui hallatavate mahtude operatiivseks käsitamiseks.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas sündinud MTÜ Eesti Timmitud Ehituse Tugirühm eestvedamisel on loodud kontaktid nii Timmitud Ehituse maailmagrupiga (IGLC) kui ka Timmitud Ehituse Euroopa Grupiga (EGLC). Just nende mittetulunduslikel alustel töötavate gruppide kaudu saaksid ka akadeemilised ringkonnad olla asjalikult toeks olukorra parandamisel. 

On olukord,  kus laua ümber tuleb koguda vähemasti neli-viis huvigruppi. Riikliku tähtsusega rajatiste puhul võiksidki lisaks riigi esindajatele saada sõnajärje ka tulevane operaator, sest tema majanduslik edukus sõltub rajatise kogu elukaare kuludest, samuti projekteerija, sest just projektorganisatsioonidele püüavad uute tehnoloogiate ning materjalide leiutajad uut esimesena müüa. Oluline on ka ehitaja kaasamine.  Tema kaudu liigub kõige kiiremini empiiriline s.o. kogemuslik informatsioon.

Sageli peljatakse, et ehitaja on „suli“. Põhjanaabri Soome edulood kõnelevad aga muust: suurkontsernid, kes riigiga pikaajaliste lepete alusel koostööd teevad, on sageli just uue maaletoojad ning väga usaldusväärsed lepingupartnerid.

Oluline on ka ehitusteadlaste kaasamine: EGLC  2010 aasta kevadsessioonil Porto Ülikoolis kõlas aga jutt sellest , et nii mõneski  Euroopa  riigis lülitatakse riigihangete sisse ka 1% ehitusteaduse arenguks. (EHITAJA juuni 2010; Meeli-Ann Lille). Sageli on ka just ehitusmahtude ebamäärasus sõlmitud lepingute täitmisel lahkhelide allikas.

Ühistegevus võiks vormuda riigihangete uutesse lepinguvormidesse. Raiskamise vältimine, millisest põhiosas kõnelebki Timmitud Ehitamine (Lean Construction),  on ainus tee edu saavutamiseks. Kui projekt projekti järel seiskub kohtu- või  niisama vaidlustesse, raisatakse aega, närve ja raha Seda kõike saab vältida kui lepinguvorm ei sea eelduseks odava vaid väärtusliku rajatise. Optimaalse hinnaga, kiiresti realiseeritava, ekspluatasioonis püsiva ja energiatõhusa rajatise, mis ongi rajatise tõeline väärtus.

Andrus Ansip seadis selle aasta üheks valitsuse prioriteediks ERM-i ehituse alustamise. Eesti Muusikaakadeemia ja KUMU kõrval on see viimane riigi suurhange milline lepiti kokku juba eelmisel sajandil. Loodan siiralt, et selle hanke alustamisel sõlmub lepe mis võimaldab hanke ka väärikalt lõpule viia.

Veelgi enam ootan aga lähitulevikus riigi huve tõeliselt arvestava töörühma loomist ja töölerakendamist , mis võimaldab maailmapraktika parimaid lahendusi eesti ehitusturul rakendada.   
 

Osale arutelus

  • Enn Tammaru

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed